• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,18
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,18
  • 22.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pärnits jätkab kõnelusi tselluloositehase rahastajatega

Eestisse tselluloositehast rajada kavatsev suurettevõtja Ülo Pärnits jätkab kõnelusi kahe potentsiaalse investoriga, kes on nõus hiigelprojekti osaliselt rahastama.
AS Mainori president Pärnits ütles, et ta kohtus neljapäeval Londonis kolme võimaliku koostööpartneriga ja kahega neist kontaktid jätkuvad.
Pärnitsa sõnul on tõsiseltvõetav üks USA investor, kes on nõus katma 80% suurprojekti maksumusest. Ta lisas, et hiigelprojekti rahastamise läbirääkimised on pikaajalised, nii jätkuvad ka kõnelused rahvusvahelise USA investeerimisfirmaga, ent välistatud pole ka uute võimalike investorite kaasamine.
Tselluloositehase maksumus võib Eesti oludes Pärnitsa hinnangul ulatuda kuni 350 miljoni dollari ehk 4,7 miljardi kroonini.
Pärnits rääkis, et kavandatatud 200 000tonnise aastavõimsusega tehase puhul on vaja ühe tonni toodangu kohta 1500 dollarit ehk 20 400 krooni investeeringuid.
«Kui investeeringute probleem õnnestub lahendada poolteise aastaga, on hästi,» märkis Pärnits, iseloomustades projekti pikaajalist kulgu. Ta lisas, et siiski pole veel selgust, kas ehituseni üldse kunagi jõutakse. «See on väga suur projekt, nõuab suuri investeeringuid ja sellega on palju probleeme,» tähendas Pärnits. «Eestis on viis aastat räägitud, kui kasulik oleks siin tselluloosi toota, vaatame, kas õnnestub,» lisas ta.
Soome riik saab iga raiutud metsatihumeetri kohta 15 korda rohkem tulu, kui Eesti seni on saanud, põhjendas Pärnits kohaliku töötlemistehase vajalikkust. Seni on Eesti müünud palki, soomlased aga töötlevad selle Pärnitsa sõnul valgeks paberiks, mis on tunduvalt kallim.
Mainor sõlmis märtsi lõpus Paldiski linnavalitsusega koostöölepingu, mis kajastab Paldiskit kui tselluloositehase võimalikku asukohta. Paldiski on asukoha ja infrastruktuuri poolest tselluloositehase ehitamiseks ideaalne paik, ütles Pärnits. BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 14:20
PwC: ESG audiitorit valides vaata kvalifikatsiooni
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele