28 aprill 1997

Börsikrahhiks alust veel pole

Vastab EBRD Tallinna esinduse juht Jonathan H.M. Harfield

Eesti panganduse areng on olnud kaugelt edukam kui ühelgi teisel Ida-Euroopa riigil. See on tõeline saavutus.

Esiteks, pangakriis oli varakult ära. Teiseks, valitsus võttis kriisi lahendamisel väga otsustavad ja julged sammud. Eestis on keskpank kui sõltumatu ja tugev regulaator ning järelevalveorgan. Ta mitte üksnes ei reageeri panganduses toimuvatele muutustele, vaid püüab oma tegevusega vigu ära hoida.

Eestis erastati pangad suhteliselt vara või alustasid pangad erapankadena. Valitsus ja riik ei sekku pangandussfääri, mistõttu on pankadel soodsad võimalused kommertsalustel tegutseda.

Eestis on veel midagi, mis muudab kogu riigi üldiselt väga edukaks...

See on eesti rahvas, mis muudab selle riigi väga edukaks. Siin on kõrged ärieetika ja professionaalsuse standardid, see annab inimestele kindluse suhtlemisel asutuste, sealhulgas pankadega.

Küsitlused näitavad, et võimalike tulevaste Euroopa Liidu liikmete seas on eestlaste usk paremasse tulevikku üks suuremaid. Sellel usul on riigi jaoks suur kasutegur, kuna välisinvestorid tunnevad end seetõttu siin hästi ja eestlastest saavad head äripartnerid.

Ma ütleks nii, et sellist kriisi pole veel Eestis olnud. Ja põhjus, miks ei ole olnud, peitub neis põhjustes, millest ma juba rääkisin.

Kuna Eesti on unikaalne ühel tasandil ja Albaania unikaalne täiesti vastupidisel tasandil, siis ei näe ma põhjust, miks peaks midagi sellist Eestis juhtuma.

Lepime kokku, et tõmbame selge piiri väärtpaberituru ja Albaanias toimunu vahele. Albaanias oli tegemist pettusega, kus inimestele lubati deponeeritavatelt summadelt uskumatult kõrgeid intresse. Seda ei saa võrrelda Eesti väärtpaberiturul toimuvaga.

Jah, ma arvan, et P/E (aktsia hinna ja ettevõtte kasumi suhe -- toim.) on Eesti väärtpaberiturul suhteliselt kõrge, kuid mitte enneolematult kõrge.

Kogu maailmas toimivad väärtpaberiturud tõusude ja mõõnadega ja ma ei usu, et Eesti väärtpaberiturg eirab seda reeglit.

See pole mitte mingisugune petturlus, vaid normaalne majanduslik tsükkel. Ma tean mitmeid juhtumeid, kus on räägitud peatsest aktsiaturu krahhist, kuid tegelikult pole midagi juhtunud. Teoreetiliselt toimub väärtpaberibörsi krahh siis, kui seda kõige vähem oodata osatakse. Nagu 1929. või 1987. aastal juhtus.

Loomulikult ei saa! Sest kui me teaksime millal, saaksime seda ära hoida.

On ilmne, et valuutakomitee süsteem piirab keskpanga võimalusi sekkuda, kui rahaturul tekivad likviidsus- või solventsusprobleemid. Ent ma ei usu, et see on Eestis tõsine probleem, kuna keskpank oskab raskusi ennetada. Ja kuna Eestil pole kõiki võimalusi rahaturu reguleerimiseks, distsiplineerib see nii majandust kui ka pangasektorit.

Kui miski töötab, pole seda vaja takistada. Ja Eesti majandus töötab hästi. Ja kui midagi läheb valesti, suudavad valitsus, parlament ja keskpank arengu endistesse rööbastesse tagasi juhtida.

Ma arvan, et see mõjub Balti pangandusele hästi.

Jah, absoluutselt! Ma ei kahtle selles hetkegi. Ja sellel on väga lihtne põhjus. Kui Eesti pangandus on teistest sammu võrra ees ja inimesed sellesse usuvad, siis järelikult peavad pangad olema usaldusväärsed. Ma ei saa aru, miks ei võiks inimesed teistes riikides kasutada Eesti pankade pakutavaid usaldusväärseid teenuseid.

Jah, arvan, et Eesti pangad on oma edukust piisavalt hästi tõestanud. Ja Eesti pankadel on eelis isegi nende lääne pankade ees, kel puudub arenevatel turgudel tegutsemise kogemus.

Absoluutarvudes on kõige rohkem saanud loomulikult Venemaa, kus elab 155 mln inimest. EBRD investeeringutelt ühe elaniku kohta on Eesti aga kas esimesel või teisel kohal riikide hulgas, kuhu EBRD on investeerinud. EBRD on Eesti pangasektorisse investeerinud 50--60 miljonit eküüd (780--936 miljonit krooni).

Meil on väga piiratud kapital ja me liigutame seda itta. Ma ei arva, et hakkame osalust müüma lähemas tulevikus. Kui me seda teeme, siis nii, et see ei kahjustaks kuidagi pankade huve.

EBRD tegevus peab vastama kolmele kriteeriumile. Me peame olema lisapartnerid ehk teisisõnu, me ei saa tegeleda millegi sellisega, mida keegi teine ei tee. Me peame kaasa aitama arengule. Ja meie tegevus peab vastama ausatele pangandustavadele.

Praeguses olukorras ei pea me vajalikuks oma osalust ka suurendama hakata, näiteks Hoiupangas.

Esiteks mõjutas see, et me investeerisime ja aitasime aktsiakapitali suurendada. Samuti aitasime leida raha rahvusvaheliselt rahaturult.

Kuna panga juhtimise tase on olnud kõrge, on meie teadmistealane panus Hoiupanga juhtimisse olnud suhteliselt väike.

See, et ma olin mõlema panga nõukogu liige, oli võimalik senikaua, kuni Hansapank oli Hoiupanga aktsionär. Nüüd, kui Hansapank müüs oma osaluse Hoiupangas, võib tekkida huvide konflikt ja sellest tulenevalt tegin ettepaneku end Hoiupanga nõukogu liikme kohalt taandada.

Hoiupanga juhtkond palus mul siiski panga nõukogu liikmena jätkata.

Reformid, mis selle riigi jalule aitasid, tehti sellise energia, kiiruse ja entusiasmiga, milleks olid võimelised ainult noored.

Olen seisukohal, et tarkus tuleb aastatega, kogemus aga tehes igapäevast tööd. Minu arvates on eestlase iseloomus midagi sellist, mis tuleb kasuks panga juhtimisel. Nagu näiteks ?veitslastel.

Eestis on tihe side panganduse ja teiste majandusharude vahel, kuna suurimad firmad on rahvusvaheliste standardite järgi väga väikesed. Neil on raskem haarata kapitali rahvusvaheliselt turult. Seetõttu jääb Eesti pangasektor nende peamiseks rahaallikaks.

Hetkel kuum