• OMX Baltic−0,44%269,3
  • OMX Riga−0,11%870,9
  • OMX Tallinn−0,36%1 729,5
  • OMX Vilnius−0,05%1 040,52
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,74
  • FTSE 1000,06%8 030,33
  • Nikkei 225−1,66%38 721,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,07
  • OMX Baltic−0,44%269,3
  • OMX Riga−0,11%870,9
  • OMX Tallinn−0,36%1 729,5
  • OMX Vilnius−0,05%1 040,52
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,74
  • FTSE 1000,06%8 030,33
  • Nikkei 225−1,66%38 721,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,07
  • 05.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Estonian Air kosub

Enne erastamist eelmise aasta suvel oli RAS Estonian Air majanduslikult kokkukukkumise äärel. Ettevõte tootis kahjumit ning firma tollane peadirektor Toomas Peterson käis riigilt laene küsimas, mida tagasi ei suudetud maksta.
ASi Estonian Air president Børge Thornbech meenutab, et firma suurim võlg oli 20 miljoni kroonine võlgnevus RE-le Eesti Lennujaamad.
Enne erastamist ettevõtte juhatusse kuulunud ning praegu firma nõukogus riigi huve esindav Agate Dalton ütleb, et Estonian Airi raamatupidamine oli korrast ära. Erastamise käigus tehtud finantsaruandluse ajal tuli välja palju eelmisest juhtkonnast järelejäänud võlgnevusi, millest varem polnud kellelgi aimugi, nendib Dalton.
Puudustele juhtis tähelepanu ka riigikontroll ning asi kulmineerus majanduspolitsei algatatud kriminaalasjaga Estonian Airi tegevjuhtkonna vastu, mis pole veel tänaseni lahendust saanud.
Dalton ütleb, et pärast erastamist pole firmal enam sellist likviidsuskriisi, mis valitses eelmise juhtkonna ajal. «Firma elas sisuliselt varade pidevast müügist,» lisab ta.
Oluline möödalaskmine eelmise juhtkonna poolt oli ka lendude lõpetamine Tallinna--Kopenhaageni liinil ja turu loovutamine SASile.
Firma endisest, erastamiseelsest tegevjuhtkonnast on praegu alles finantsdirektor Kaja Kirillova, kes soovib peatselt firmast lahkuda, ning praegune asepresident tehnika alal Aarne Tork.
RASi Estonian Airi peadirektor Toomas Peterson töötab praegu teede- ja sideministeeriumi arenduspoliitika osakonnas lennundusnõunikuna.
Lennufirma juures on nüüd tagasi inimesed, kes lahkusid firmast seoses Toomas Petersoni nimetamisega peadirektoriks. Üks nendest on firma praegune asepresident kommertsalal Toomas Leis ning teine Olev Schults, kelle eestvedamisel suudeti International Lease Financial Corporationilt 1995. aastal viieks aastaks kaks Boeing 737-500 liisida.
Praegu kasutab firma juba pool aastat lisaks kahele Boeingule ka kahte Fokker 50, milledest üks on liisitud kolmeks ja teine neljaks aastaks, ütleb Estonian Airi asepresident tehnika alal Aarne Tork.
TU-134 tüüpi lennukite kasutamine lõpetati eelmise aasta talvel, viimased kolm toimetati Minski tehasesse müügiks. Tork räägib, et kuigi firma registris pole enam ühtegi JAK-40 tüüpi lennukit, on neli JAKi veel müümata.
Lennukite praegust täitumust on raske möödunud aastatega võrrelda, kuna lennukipark on muutunud, väidab Børge Thornbech. Eelmistel aastatel oli Estonian Airi lennukites täidetud keskmiselt 45% kohtadest.
Estonian Airi uued omanikud Maersk Air ja Balti Cresco Investeerimisgrupi AS on firma aktsiakapitali investeerinud ligi 60 miljonit krooni. Peale aktsiakapitali on firmasse investeeritud veel ligi 80 miljonit krooni.
Agate Daltoni sõnul on Eesti riigile strateegiliselt tähtis, et 51 protsenti Estonian Airi aktsiatest oleks kohaliku kapitali käes.
Dalton ütleb, et Eestis pole praegu olemas mehhanismi, kuidas peaks riik osanikuna käituma erastatud ettevõtete puhul. «Väga kõrgel tasemel on avaldatud arvamusi, et müüsime selle firma maha ning edaspidine pole enam meie asi,» räägib Dalton. Ta lisab, et tema andmetel ei ole arutatud riigi osaluse müümist mõnele teisele Eesti ettevõttele.
Børge Thornbech ütleb, et erastamislepingu järgi ei tohi riik viie aasta jooksul oma osalust müüa.
Hiljuti taastas Estonian Air Tallinna--Kopenhaageni liini. Estonian Airil ja SASil olid sügisel selle liini suhtes suured erimeelsused ning asi oleks võinud lõppeda lennuliikluse katkemisega Eesti ning Taani ja Rootsi vahel. Tüli sai alguse sellest, et SAS ja Estonian Air tõlgendasid Sandinaavia riikide ja Eesti vahel sõlmitud rahvusvahelisi lennundusalaseid lepinguid erinevalt.
Tüli lahendati tollase teede- ja sideministri Kalev Kuke ning Taani transpordiministri Jan Trøjbergi kohtumisel Helsingis.
Thornbech räägib, et tänu Finnairi ja Maersk Airi vahel sõlmitud koostöölepingule parandatakse turupositsioone ka Stockholmi--Kopenhaageni lennuliinil. Kuigi Estonian Air ise sellel liinil ei lenda, saadakse nüüd oma lennukitega kliente sagedameni Stockholmi kaudu Kopenhaagenisse toimetada ning konkureerida edukalt ka Skandinaavia lennundusturul, mis seni oli valdavalt SASi monopol.
Estonian Air on kirjutanud alla koostöölepingu Soome lennukompaniiga Finnair ning sügisel kavatsetakse koostööd tegema hakata ka Hollandi lennufirmaga KLM.
Hollandlastega tehtav koostöö oleks samasugune nagu Finnairigagi, mille puhul kompaniid müüvad teineteise lendudele pileteid. Viimasel ajal on Finnairiga hakatud arutama koostöövõimalusi Moskva, Kiievi, Minski ja Vilniuse suunal.
Estonian Airi asepresident Toomas Leis räägib, et soomlased soovivad leida võimalust suunata Soomest lähtuvaid reisijaid Moskvasse Tallinna kaudu. Praegu ei lenda Finnair ise näiteks Kiievisse ja Minskisse.
Thornbech peab tähtsaks, et on suudetud käivitada pilootide väljaõppeprogramm, mille lõppemisel on 80 protsenti ettevõtte pilootidest eestlased. Lähiajal leping ukrainlastega
Leis ütleb, et Ukraina lennundusvõimude visiidi ajal mais loodetakse allkirjastada lepingud, mis lahendavad ka juriidiliselt ettevõtte ja Ukraina lennundusvõimude vahel eelmise aasta lõpus tekkinud erimeelsused.
Lahkarvamused said alguse sellest, et ukrainlased nõudsid Eesti lennukompaniilt 15 protsenti Tallinna--Kiievi liini kogutulust. Samasuguse nõudmise tõttu lõpetasid lennud Kiievisse näiteks SAS ja Finnair.
Peale liini maksustamise nõudmisest loobumise annab dokument Estonian Airile võimaluse lisada turu arendes Kiievisse lende veelgi, lausub Leis. Praegu on aga Ukraina lennuamet eraldanud Estonian Airile loa lennata Kiievisse kolm korda nädalas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele