Esimene asi on see, et suh-teliselt pikka aega on Eestis olnud olukord, kus riigiametisse on raske inimesi tööle saada. Selge on see, et heade riigiametniketa pole võimalik ehitada head riiki. Isegi praegu, tänastes tingimustes, kus olukord on paranenud, pole ikkagi millegagi kiidelda. Kui tulla näiteks Euroopa integratsiooni juurde, siis meil ei ole piisavalt kompetentseid riigiametnikke, kes suudaksid seadusi ellu viia, püsida töögraafikutes kohustustega, mis me oleme endale võtnud. Nii et ma ei tea, kas need vähesed soodustused, mis siin on suudetud välja pakkuda, on piisavad, et saada tööle häid spetsialiste. Kui näiteks jurist Tartu ülikooli lõpetab ja tal on valida, kas minna riigiametisse või erasektorisse, siis läheb ta ikkagi erasektorisse. Nii et ma leian, et lisatasud ja soodustused peaksid olema, et inimesi riigiametis tööl hoida.
Muidugi olen selle poolt, et palkasid diferentseerida. Tahame me või ei taha, kuid ministeeriumides töötab veel kaunis palju nõukogudeaegseid inimesi, kellel on töökogemus, mis ei vasta uutele nõudmistele.
Ma arvan, et põhimõtte-liselt tuleks lisatasude maksmist ja soodustusi piirata.
Riigiametniku palk võiks olla piisav tehtava töö eest, et ei peaks neid sageli põhjendamatuid lisatasusid maksma. Lisatasu võiks maksta ainult juhtudel, kui ametnik tõepoolest pingutab midagi teha ka lisaks põhitööle. Mõningate kategooriate inimestel võib olla vajadus lisatasude järele.
Töö eest tuleb maksta ikka konkreetset palka ja riigiametnikel peaks see olema nii suur, et see konkureeriks mingil määral erasektori omaga, et ka riigitööl oleks piisavalt arukaid inimesi.
Põhiline on see, kui suudetaks kokku hoida riigiametnike arvu koha pealt ja nende ebavajalike funktsioonide kaotamise koha pealt, siis poleks mul mitte midagi selle vastu, kui sellist kokkuhoidu kasutatakse ära kõrgemate palkade maksmiseks.
Parem maksta kõrgemat palka ja vähemale arvule töötajatele, kui teha mingeid lisasid ja soodustusi, mis lubavad ametnikel rahulikult oma kohtadel ka tööd tegemata püsida.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.