Erimajandustsooniks ehitud regionaalreklaam

Kui kõrge riigimees mahti saab oma alamate elu-olu lähemalt uurima tulla, on viimased varmad juhust kasutama ja ülema nööpi keerates talt midagi head-paremat välja nuiama. Kui vabariigi valitsuse sõbralik seltskond Võrumaale väljasõiduistuma läks, oli sealsetel meestel neile ette sööta Kagu-Eesti erimajandustsooni idee. Suurprojekt, mis võrukate nägemist mööda likvideeriks kümmekonna aastaga kolme nurgamaakonna sotsiaal-majandusliku mahajäämuse Tallinnast ja Harjumaast ning tugevdaks Eesti positsioone tervikuna.

Igasugu eritsoneerimise ideid on majandusliku järeleaitamise võluvitsana Eestis varemgi propageeritud. Vaba- ja erimajanduse kontekstis on räägitud Paldiskist, Narvast ja Sillamäest.

Äripäeva arvetes on võrukate kohapealne algatus iseenesest heakskiitu väärt. Erinevalt mõnedest teistest maakondadest, kes vaid virisemisega piirduvad, on tõsisemalt mõtlema ja regiooni reklaamima hakatud. Iseküsimus, kas tähelepanu tõmbamiseks peab mingi piirkonna ilmtingimata erimajandustsooniks kuulutama. Eriti kui kagueestlastele endilegi tundub olevat ebaselge, mis selles piirkonnas nii väga eriliseks muutub. On jäänud välja käimata, mida kavatsetakse.