- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,14%6 196,26
- DOW 300,21%44 187,47
- Nasdaq −0,32%20 304,65
- FTSE 100−0,05%8 756,25
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,14%6 196,26
- DOW 300,21%44 187,47
- Nasdaq −0,32%20 304,65
- FTSE 100−0,05%8 756,25
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks kasutatakse Eestis offshore- firmade teenuseid?
Peamine, mille tõttu off-shore-firmasid kasutatakse, on ikkagi see, et suurte rahasummade, mis makstakse kas kapitaliks või mida tahetakse n-ö rahana säilitada, rahana kuhugi mujale investeerida, liigutamine ühe või teise riigi maksuseaduse järgi osutub juriidiliselt väga keeruliseks. Selletõttu on olemas selline offshore-firmade hulk, kus teatavaid rahalisi operatsioone lihtsalt ei maksustata.
Maailmapraktika ikkagi viitab sellele, et offshore-firmasid kasutatakse lihtsalt n-ö tulu väljapesemiseks või ühe või teise riigi kontekstis maksupettuseks suhteliselt vähe. Peamine on suurte kapitaliliigutuste ja suurte kapitaliinvesteeringute tegemine, kus offshore-firma annab teatava finantsilise vabaduse, sest sellega ei ole seotud niivõrd palju finants- ja võimalikke maksuprotseduure.
Maksuamet on üle maailma ikkagi selline, kes arvab, et igasugune suure raha liigutamine on paha. Seega, et vältida maksualaseid vaidlusi, mis võivad tekkida kasvõi mingite sündikaatinvesteeringute tekitamise puhul, eelistatakse kasutada n-ö meretaguseid ettevõtteid, mis on ühe või teise maksu osas soodsamad.
Kui vormiliselt liberaalseks nimetatud majandusega riik hakkab selle tõttu, et riigiaparaat üha rohkem kulutab, tegema üha rohkem nõmedaid otsuseid, siis ei aita selle vastu midagi muud kui giljotiin.
On ennegi riike hukka läinud sellepärast, et maksusüsteem keeruliseks tehakse. Ma ei oska siin muud öelda, kui propageerida uuesti enda ja Kaarel Tarandi poolt välja käidud lihtsat ideed: kehtestada üks maks -- peamaks. Tehku inimesed rahaga mida tahavad, peaasi, et peamaks on makstud
Offshore-firmasid kasutatakse siis, kui inimene, kes mingisugust äri ajab, elab ise Eestis, aga tema äri toimub näiteks Venemaa ja Saksamaa vahel, kui äritegemine käib muude riikide vahel. See on vist üleüldse maailmas niimoodi kombeks, et selleks kasutatakse offshore-firmasid.
Kõik on normaalne, kui tahetakse äri teha ja kui see raha, mis offshore-firmadega tehakse, mis nende pangakontodel on, läheb kõik ärisse. Kui see raha kogu aeg liigub ja teda n-ö äris pööritatakse. Aga kui ta oma tarbeks välja võetakse, siis on selge, et ta peaks olema maksustatud. Seda ma pooldan.
Eesmärgiks on Eestis maksustatavate tulude viimine maksuvabades või madala maksumääraga piirkondades registreeritud firmade arvele.
Maksuamet on väga huvitatud, eelnõu jõustuks kiiresti. Eelkõige on tähtis, et seadusesse toodaks püsiva tegevuskoha mõiste, mis võimaldab maksustada nende riikide residentide äritulusid, kellega meil on topeltmaksustamise vältimise lepingud. See on olulisem kui täiendava tulumaksu rakendamine. Eestil oleks ammu aeg sätestada seaduses piirangud maksuvabadesse piirkondadesse tehtavatele ülekannetele.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele