Kui veel Klementist rääkida, siis meie müüsime Võrus oma tootmise maha. Tegime nii eeskätt sellepärast, et me ei leidnud seal kvaliteetset tööjõudu. Isegi sellist tööjõudu mitte, mida koolitama hakata.
Kindlasti võib ka juhtuda, et hakatakse sellise piirkonna kaudu lihtsalt raha kantima.
Eks iga maksu ja muu rahaga seotud asjaga peab olema efektiivne kontrollisüsteem, mis kontrollib siis tõesti seda, et raha just sinna, ütleme krundi peale, satub. Seda on võimalik kontrollida, aga kindlasti leitakse igale asjale kohe ka vasturetsept. Raha on alati võimalik kantida, ma arvan.
Alustaksin sellest, et mingisugune regionaalpoliitika ilmselt on Eestis otstarbekas. Kui seda on võimalik teha investeerijate käte ja rahaga, siis kindlalt on see maksumaksja jaoks kõige otstarbekam lahendus.
Ilmselt on maailmas välja mõeldud, mismoodi investeerijaid meelitada. Eestis pole vaja hakata jalgratast leiutama. Üks võtteid on tõesti investeeringute soodustamine, näiteks nende tulumaksust vabastamine. Kui meie laiendaksime praegu oma tootmistegevust Eestis, siis see paneks mind kindlasti mõtlema, et järgmist vabrikut arendada näiteks maksusoodustatud paigas.
Objektiivselt on praegu siin, Saaremaal, tootmine ikkagi kallim. Et saada võrdseid tingimusi teiste regioonidega, oleks muidugi see soodustus teretulnud.
Mitmed ettevõtted on Saaremaal läinud aastate jooksul pankrotti ja uusi ei ole juurde tekkinud. Praegu oleks kindlasti vaja uut verd, uusi ideid ja uut raha, et säilitada siin ikka mingisugust tootmist.
See võiks põhineda meie oma toorainel. Tööjõudu on siin piisavalt, ka kvalifitseeritud tööjõudu. Küsimus on ikkagi ettevõtlikkuses ja rahas ning soodustused aitavad kindlasti selle lahendamisele kaasa.