Ma arvan, et mingil määral kindlasti soodustab, kuid maksude vähendamine investeeringute arvel ei suurenda oluliselt investeeringuid nendesse piirkondadesse. Ega see maksude vähendamine on nagu asja üks pool investeeringute tegemiseks.
Teine pool, näiteks Klementi rõivaäris on ju oluline see, et kui kvaliteetset tööjõudu ei ole, mis sa siis sinna investeeringuid teed. Nii et eks siin ole natukene poliitiline või populistlik maik juures sellisel valitsuse ettepanekul.
Investeeringute tegemist mõjutavad tegelikult kõik tegurid, mis võtavad põhimõtteliselt tootmisest osa. Investeeringud ise, tööjõud, kolmandaks muidugi materjal ja tooraine, transpordiküsimus -- et kui kaugele neid vedama peab. Kui sa näiteks vead oma toodangut Helsingisse või tood Venemaalt toorainet, siis Võrru tootmist ehitada ja sealt siis valmistoodangut autoga Tallinna ning edasi Helsingisse vedama hakata -- see võib päris kalliks maksma minna.
Kui veel Klementist rääkida, siis meie müüsime Võrus oma tootmise maha. Tegime nii eeskätt sellepärast, et me ei leidnud seal kvaliteetset tööjõudu. Isegi sellist tööjõudu mitte, mida koolitama hakata.
Kindlasti võib ka juhtuda, et hakatakse sellise piirkonna kaudu lihtsalt raha kantima.
Eks iga maksu ja muu rahaga seotud asjaga peab olema efektiivne kontrollisüsteem, mis kontrollib siis tõesti seda, et raha just sinna, ütleme krundi peale, satub. Seda on võimalik kontrollida, aga kindlasti leitakse igale asjale kohe ka vasturetsept. Raha on alati võimalik kantida, ma arvan.
Alustaksin sellest, et mingisugune regionaalpoliitika ilmselt on Eestis otstarbekas. Kui seda on võimalik teha investeerijate käte ja rahaga, siis kindlalt on see maksumaksja jaoks kõige otstarbekam lahendus.
Ilmselt on maailmas välja mõeldud, mismoodi investeerijaid meelitada. Eestis pole vaja hakata jalgratast leiutama. Üks võtteid on tõesti investeeringute soodustamine, näiteks nende tulumaksust vabastamine. Kui meie laiendaksime praegu oma tootmistegevust Eestis, siis see paneks mind kindlasti mõtlema, et järgmist vabrikut arendada näiteks maksusoodustatud paigas.
Objektiivselt on praegu siin, Saaremaal, tootmine ikkagi kallim. Et saada võrdseid tingimusi teiste regioonidega, oleks muidugi see soodustus teretulnud.
Mitmed ettevõtted on Saaremaal läinud aastate jooksul pankrotti ja uusi ei ole juurde tekkinud. Praegu oleks kindlasti vaja uut verd, uusi ideid ja uut raha, et säilitada siin ikka mingisugust tootmist.
See võiks põhineda meie oma toorainel. Tööjõudu on siin piisavalt, ka kvalifitseeritud tööjõudu. Küsimus on ikkagi ettevõtlikkuses ja rahas ning soodustused aitavad kindlasti selle lahendamisele kaasa.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele