4. juuni 1997 kell 22:00

Purjetame edu kursil

Eestlased võivad rahuliku südamega algavat suve nautida, midagi katastroofilist meie majanduse arengus sellel aastal ei toimu.

Äripäev prognoosib, et käesoleva aasta majanduskasv on 6--7 protsenti ja inflatsioon on 13--14 protsenti.

Inflatsiooni mõjutavad eeskätt suletud sektoris toimuvad hinna muutused. Tõusnud on elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni hinnad. Lähitulevikus seisab ees soojusenergia ja ühistranspordi hinnatõus.

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti prognoosi kohaselt on käesoleval aastal majanduskasv neli kuni viis protsenti ja inflatsioonitempo 15 protsenti. Rahandusministeerium prognoosib majanduskasvuks 3 protsenti ja inflatsioonitempoks 14 protsenti.

Kui inflatsioonitempo osutub prognoositust madalamaks, siis võib nendel investoritel, kes rajasid oma projektid hindade kiirele kasvule, tekkida raskusi laenude tagasimaksmisel. Samuti võib probleeme olla eelarvetulude laekumisega, mis sunnib tõstma mõnda aktsiisi kavandatust varem.

Toimetuse hinnangul peatub käesoleval aastal paar viimast aastat kestnud otseinvesteeringute langus. Arvatavasti hakkab otseinvesteeringute maht uuesti kasvama. Esimese suurema otseinvesteeringute laine põhjustas riigiettevõtete erastamine, nüüd põhjustab investeeringute mahu suurenemise uute tootmisettevõtete loomine.

Enne aasta vahetust jõuab lõpule ASi Eesti Merelaevandus ja ASi EMEX erastamine. Teisi suuri erastamistehinguid sellel aastal ei tehta. Infrastruktuuri erastamine on hakanud venima ja lükkub kahjuks sajandivahetusse. See on ka ainus tõsisem takistus, mis Eesti majanduse arengut praegu pidurdab.

Portfellinvesteeringute kasv jätkub. Aasta teisel poolel tõusevad börsil aktsiate hinnad, kuid see tõus ei ole nii järsk, kui möödunud aastal. Börsile tuleb palju uusi ettevõtteid ja sellega suureneb välisraha sissevool. Portfellinvesteeringutest on Eestis püütud maalida koledat pilti. Tegelikult ei ole sellest midagi halba, et portfellinvesteeringute maht suureneb.

Keskmine palk tõuseb um-bes 20 protsenti. Kui eelnevatel aastatel on suure tõusu teinud läbi tippjuhtide palgad, siis nüüd peaks hakkama tõusma madalamatel ametikohtadel töötavate inimeste palgad.

T?ehhis toimunud sündmuste tõttu Eestis liikvele läinud kumu, nagu juhtuks lähiajal ka midagi Eesti krooniga ei tasu tõsiselt võtta. Krooniga ei juhtu midagi ja võib kindel olla, et ka aasta vahetusel maksab üks Saksa mark kaheksa Eesti krooni.

Aasta lõpus või järgmise aasta alguses toimuvad muutused pangandussektoris. Üks suurpank, näiteks Maapank või mõni teine sarnane pank, ühineb veelgi suurema pangaga.

Sügisel läheb laiali praegune riigikogu. Erakorralistel riigikogu valimistel on edukad Reformierakond ja Keskerakond. Reformierakonna baasil luuakse uus koalitsioon ja kaitsetollid kaovad päevakorralt. Erakorraliste valimiste tulemusena kaob poliitikamaastikult selline ebamäärane kooslus nagu on Koonderakonna ja Maarahva Ühendus.

Aasta lõpuks on selge, et Eesti ei saa esimeses ringis Euroopa Liitu. Liitumine Euroopa Liiduga nihkub edasi määramatusse. Tänu Eesti ja Vene ettevõtete kontaktide tihenemisele hakkavad paranema suhted Venemaaga.

Käesoleva aasta esimesed viis kuud on ilma suuremate tagasilöökideta jäänud selja taha ja midagi hullu ei juhtu Eesti majandusega ka teisel poolaastal. Senine stabiilne areng jätkub.

Hetkel kuum