«See on tõsine ettepanek, mis vajab tõsist kaalumist,» ütles õliliidu tegevdirektor Henn Pärn. Samas ei osanud ta veel öelda, millal liitumine teostuda võib. «Põhimõtted ja seisukohad tulevad arutusele neljapäeval,» teatas Pärn.
Kütusefirmade ühing tegi õliliidule ühinemisettepaneku mai lõpul. Eesti kütuseturg vajab korrastamist ja karmistamist, et kindlustada kõikidele kütusefirmadele võrdne ja aus konkurents, põhjendas otsust kütusefirmade ühingu direktor Aleksander Johanson. «Me oleme algusest peale rääkinud, et ühel päeval ühineme õliliiduga,» kommenteeris kütusefirmade ühingu president Jüri Koval.
Hoolimata mõlema liidu valmisolekust võib ühinemine kujuneda pikaajaliseks ja vaevaliseks. Täna on eri liitude juhid risti vastupidisel seisukohal, kuidas lõpetada aktsiisivaba ahjukütuse kasutamine diiselmootorites ja tagada kütuseaktsiisi õiglane laekumine riigikassasse.
Õliliidu juht Henn Pärn toetab valitsuse ettepanekut ahjukütus erimärgistada ja värvitud kütuse kasutamine sõidukites keelata. Kütusefirmade ühing aga toetab riigigu keskfraktsiooni liikme Olav Antoni esitatud seaduseelnõu, mille jõustumisel maksustataks ahjukütus võrdselt diislikütusega. «See annab raha,» märkis Aleksander Johanson. «Valitsuskomisjoni huvid lähevad vastuollu riigi huvidega,» väitis ta.
Henn Pärn on seisukohal, et soojatootmiseks kasutatava ahjukütuse tarbijaid teede remondiks mõeldud aktsiisiga maksustada on liiga metsik lähenemine. Mullu suvel asutatud kütusefirmade ühingu juhid märkisid, et tahtmata end vastandada õliliiduga on nende arusaam kütuseturu karmistamisest teine. Liikmete arvule panuse teinud kütusefirmade ühingusse kuulub 34 ettevõtet. Õliliitu on tänaseks koondunud 12 kütusefirmat. Kütusefirmade ühingu ettepanekul asutataks Eesti kütusefirmade liit. «Nime suhtes on ka teisi võimalusi,» kommenteeris Henn Pärn.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.