Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piiritus poetati põrandale
Riik lükkas piraka punn-suutäie piiritust põrandale. Moe piiritusetehase nõukogu otsustas firma erastamisega iseseisvalt algust teha. Majandusministri nõusolekul.
Äripäeva arvates ei ole Moe nõukogu otsus valida piiritusetehase aktsiate ostja kitsa ringi pakkujate seast millegagi põhjendatud, õige oleks olnud aktsiate avalik müük. Praeguse käitumise puhul jääb kogu tehingule paraku juurde salalikkuse ja n-ö vaikselt ära tegemise maik. Sedasorti vaiksed ja varjatud müümised olid iseloomulikud 4--5 aastat tagasi. Ei ole tõsiseltvõetavat argumenti, miks anda ostmisvõimalus viiele ettevõttele ja jätta see andmata viiele tuhandele.
Tehase nõukogu on ära kasutanud äriseadustikus antud võimaluse avalikust konkursist mööda minna ja laiendada firma aktsiakapitali nii, et ettevõte lühikese ajaga uue omaniku saada võib. Kolme miljoni krooni eest kolmandiku tehase aktsiatest omandanud osaühinguga Balti Põrand mais sõlmitud lepingu järgi on viimasel võimalik eelisostuõigusega endale saada ka ülejäänud kaks kolmandikku aktsiapakist. Siis juba ametliku erastamise käigus ja riigi kehtestatud või enampakkumisel kujunenud viimase hinnaga. Seega võib öelda, et tehas on põhimõtteliselt juba erastatud. Tõsi, riik võib kehtestada ülejäänud aktsiatele hinna, mis Balti Põrandale ei sobi ja seejärel müüa oma osaluse kellele tahes. Ent praegu jääb majandusministeeriumi käitumisest mulje, et Moe piiritusetehasest tahetakse võimalikult odavalt lahti saada. Teistmoodi ei saa tõlgendada riigi käitumist iseenda poolt paika pandud ja endale kuuluva ettevõtte nõukogu kaudu.
Üllatav ongi, et sedavõrd suure ettevõtte müügi otsustas vaid viis inimest -- nõukogu. Aktsiaid pakuti väidetavalt müügiks viiele äripartnerile, kelle hulgast lõpuks valiti mittemidagiütlev riiuliettevõte, mille taga on Eesti Päevalehe andmetel kinnisvara ja kaubandusega tegelev ning kohvikut omav firma GMP.
Omaette huvitav kogu loo juures on seik, et mai keskel külastas EEA peadirektor Väino Sarnet Moe ja Rakvere piiritusetehaseid ja rääkis kavatsusest sügisel mõlema erastamine välja kuulutada. Moe meestel oli aktsiakapitali laiendamise otsus tehtud 23. aprillil.
Lõpliku valiku viie ettevõtte hulgast tegi piiritusetehase juhatuse esimees Arvo Antropov (juhatuse nimel, kuhu ta ainuisikuliselt kuulub) nõukogu (viis liiget) ja üldkoosoleku (ainult majandusminister Jaak Leimann) volitusel.
Kõigile tegudele on võimalik põhjendusi leida, mis ei tähenda, et nad alati veenvad on. Eilsel EEA briifingul esinenud majandusministri sõnul põhjustas piiritusetehase aktsiate kiire müügi ettevõtte väga halb olukord -- enam ei olnud võimalik oodata. Samas on alkoholitootjate arvates tegemist likviidse firmaga, mis pakuks huvi paljudele investoritele.
Ka ei teadnud müümiseks volitused andnud minister (üldkoosolek), kes on Balti Põranda omanikud. Minister oskas vaid öelda, et ostja on seotud Kasahstaniga ja teda esindab keegi Leonid Jakerson. Sellenimelisele inimesele kuulub toimetuse andmeil ligi 15 firmat, millest ükski ei tegutse. Tegemist tundub olevat riiulifirmade müüjaga.
Äripäeval pole midagi piiritusetehaste erastamise vastu, kuid seda peab tegema avalikult, mitte salaja mõnele riiulifirmale. Majandusminister on loonud ohtliku pretsedendi. Kui praegusel valitsusel õnnestub oma uut erastamispoliitikat jätkata, võime varsti avastada, et kolmandik Eesti Energiast või Tallinna Sadamast on vaikselt kanditud näiteks riiulifirmale Meie Jaak.