On üldteada, et Norra riik on tänu naftale rikas, kuid nüüd selgus investeerimispanga Merrill Lynchi ja konsultatsioonifirma Gemini üllatavast uuringust, et norralastel on Põhjalas ka kõige rohkem isiklikku vara, ehkki neid on kaks korda vähem kui rootslasi.
Norralastele, keda kokku on 4,4 miljonit, kuulub umbes 1170 miljardit Eesti krooni likviidseid vahendeid. Rootslasi on üle kaheksa miljoni, kuid nende isiklik vara küünib 936 miljoni Eesti kroonini. Taanlasi on 5,3 miljonit ja neil on vara kokku 819 miljardit krooni. Soomlased peavad leppima viimase kohaga, neil on 5,1 miljoni inimese kohta vara 585 miljonit krooni.
Need summad on kokku arvestatud varakatele isikutele kuuluvate pangakontode, aktsiate jm likviidsete vahendite alusel. Rikaste hulka on arvatud need, kelle vara küünib vähemalt miljoni dollari ehk 13,7 miljoni Eesti kroonini. Uuringust on välja jäetud väikehoiustajad ning ka kinnisvaraomand.
Merrill Lynchi andmetel on norralased agressiivsed investeerijad, mis tähendab, et nad taotlevad oma raha pealt suuremat tulu kui tavaline keskmine investeerija. Selline aktiivne omandi kasvatamine on omane peaaegu kõigile uusrikastele, kes on hankinud oma vara viimase kahekümne aasta jooksul.
Ülemaailmses ulatuses on norralaste miljardid siiski piisaks meres, sest Merrill Lynchi andmetel oli maailmas eraomandi suurus eelmisel aastal 198 biljonit krooni ja see peaks sajandivahetuseks, mil Aasia ilmselt möödub rikkuse poolest Põhja-Ameerikast, kasvama 292 biljonini. DI
Seotud lood
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.