Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kontroll jääb riigi kätte
Vastab Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera
Sarnaselt Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoniga omab Eesti Kaugotsing teatavat infrastruktuuri, aga kogu infrastruktuuris ei ole sellel oluline osa. Tänavu või järgmisel aastal müüakse kogu riigi osalus selles firmas läbirääkimiste teel. Samuti toimitakse Esdataga.
Telemedia ei oma mingit infrastruktuuri ja riigi aktsiad selles ettevõttes müüakse sellel aastal.
Kõikide nimetatud firmade puhul on senistel partneritel aktsiate eelisostuõigus hinnaga, mis kujuneb enampakkumisel. Enampakkumine kuulutatakse välja tõenäoliselt augustis-septembris.
Loetletud aladel ja laiemalt kogu telekommunikatsioonisektoris on juba praegu väga tugev konkurents firmade vahel.
Ei oska ega taha praegu võimalikku hinda kommenteerida. Ka Eesti Telekomi kohta ei oska seda öelda. Hind sõltub väga paljudest tingimustest.
Eesti Telefon on infrastruktuuri omav strateegiline ettevõte, mida oluliselt täiendab samuti sidevõrku omav EMT. Riigi osaluse vähendamise otstarbekust ja selle saavutamise teid kaalub valitsus pärast Eesti Telefonile kontsessioonilepinguga antud eriõiguste lõppemist 2001. aastal.
Riigikogu poolt seni kinnitamata strateegiliste ettevõtete nimekiri, kuhu kuulub ka Eesti Telekom, näeb ette, et valitsus võib erastada kuni 30 protsenti meie aktsiatest. Suurema osa müük nõuaks parlamendi heakskiitu.
Konkreetse otsuse, kui palju aktsiaid müüakse, teeb valitsus. Samuti annab valitsus suunised, millisel börsil neid aktsiaid müüa. Seni on pakutud välja Tallinna ja Londoni börsi.
Kui 30 protsenti firma aktsiatest on börsil, jääb otsustusõigus seal ikkagi valitsusele kui 70 protsendi aktsiate omanikule. Telekomi viimine börsile ei too kaasa olulist mõju EMT või Eesti Telefoni tegevusele.
Ajakirjanduses on spekuleeritud, et kui 30 protsenti aktsiatest läheb müüki, väheneb riigi osalus nii EMTs kui Eesti Telefonis 35,7 protsendini. See on väga meelevaldne tõlgendus. Kontroll jääb ikkagi valitsuse kätte.
Sellel teemal ei ole juttu olnud, me pole ka ise seda arutanud.
Arvan, et eelkõige finantsinstitutsioonid. See oleks loogiline, kuid börsil on kauplemine vaba.
Kui Eesti Telefoni eriõigused kaovad, tulevad Eesti turule kindlasti suured telekommunikatsioonifirmade alliansid, nagu Global One ja Concept. Ka eestimaised firmad soovivad hakata telefoniteenust pakkuma.
Valitsus arutab Eesti Telekomi edasise müügi otstarbekust pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppu. Praeguses erastamiskavas seisab, et 51 protsenti Eesti Telekomist jääb igal juhul riigile.