• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veeber süüdistab uurimist tendentslikkuses

    Kohtuistung jätkus eile kohtualuse ütluste ärakuulamisega. Veeber väitis, et kogu eeluurimine on olnud tendentslik.
    Veeberi sõnul pole uurijad näiteks vaevunud välja selgitama, kus on AS Giga kasutanud sanitaartehnilisteks töödeks vajalikke materjale, mis Giga ostis väidetavalt fiktiivselt firmalt ASilt Toruarmatuur.
    «Me võime soojasõlmedes kõik mutrihaaval üle lugeda,» rääkis Veeber. «Kõik materjalid olid Giga raamatupidamisest läbi kantud, materjalidega on töö tehtud ja tulemuski käes.»
    Seega ei saa Veeberi sõnul mingist fabritseerimisest ega maksupettusest juttugi olla.
    Veeberi sõnul korraldas politsei 1995. aasta novembris talle kuuluvas firmas Giga dokumentide võetuse selleks, et leida midagigi, millele süüdistust üles ehitada.
    «Süüdistavad dokumendid on alles,» lisas Veeber. «Kaitseks pole Veeberile ja Gigale jäetud ühtki dokumenti.»
    Veeber ütles, et süüdistuskokkuvõttes olevad Giga ja Toruarmatuuri vahelised lepingud on mustandid. «Mustandlepingul pole lepingu väärtust, see on firma juhile vaid abimaterjal,» selgitas Veeber. «Kõik maksekviitungid, saatelehed ja muud raamatupidamislikult vajalikud dokumendid, mis meil olid olemas, viidi võetuse käigus ära ja neid pole rohkem nähtud.»
    Süüdistuskokkuvõtte kohaselt tekitas Veeber Giga ja Toruarmatuuri vaheliste lepingute võltsimisega riigile kahju saamata jäänud tulu- ja käibemaksu näol kokku 793 706 krooni.
    Veeberit süüdistatakse veel ametialases lohakuses ja kelmuses. Veeber ei tunnistanud end eile kohtus süüdi üheski temale inkrimineeritavas episoodis.
    Riikliku süüdistaja palvel andis kohus prokurörile aega kohtualusele küsimuste ettevalmistamiseks tänaseni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
President saatis kollektiivlepingu seaduse riigikokku tagasi
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.