Laevaremonditehas tuleb börsile

Artikkel

- Uudised
- 27. juuli 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laevaremonditehas tuleb börsile
Berman rääkis, et börsileminekuks vajalikud ettevalmistustööd on tehtud, lõppenud on ka ettevõttele kuuluva maa erastamine. Restruktureerimine veel toimub, kuid on juba lõpufaasis, ütles Berman.
Berman põhjendas börsile mineku soovi vajadusega saada juurde raha. «Me investeerime palju, näiteks sellel aastal investeerime üle 100 miljoni krooni.»
«Vaja oleks aga veel rohkem,» sõnas ta. Praegu oleme veel Lätis ja Leedus asuvatest meiega sarnastest tehastest näitajate poolest ees, aga nad teevad kõvasti tööd, et seda vahet vähendada, ütles Berman.
HF Kapitali juhataja Margus Uudami sõnul on Balti laevaremonditehase kohta liiga vähe informatsiooni, et teha põhjalikumat analüüsi.
Laevaremonditehase aktsiate kaubeldavus sõltub Uudami ütlusel turule paisatavate aktsiate hulgast. «Kui turule tuleb näiteks viie miljoni krooni eest tehase aktsiaid, siis jääb kaubeldavus väikeseks, 50--100 mln krooni korral on investorite huvi reaalne,» lisas ta.
Täna annab Balti laevaremonditehas Eesti piirivalveametile üle tehases valmistud piirivalvekaatri. Kaatri projekt saadi Bermani kinnitusel Soomest. «Soome spetsialistid, kes katsetamisel osalesid, ütlesid, et see on väga hästi ehitatud,» lausus ta.
Piirivalveameti mereosakonna ülema kohusetäitja Ervin Piikmann ütles, et kaater vastab oma tasemelt kõikidele nõutud normidele. Ehituse kvaliteedi osas mingeid erilisi pretensioone ei ole, sõnas ta.
Kaatri ehitamiseks kulus Bermani sõnul umbes 7 miljonit krooni. «Me võtsime selle projekti tõestamaks endale, et saame hakkama. Mingit kasu peale kogemuste omandamise selle ühe kaatri ehitamisest ettevõte ei teeninud,» lausus Berman.
Piikmann rääkis, et piirivalveametil on kindlasti plaanis tellida uusi kaatreid, kui eelarve seda võimaldab. «Meie laevad on väga vanad ja nende ülalpidamine kulukas,» tõdes ta.
Praeguse seisuga ei ole Piikmanni sõnade kohaselt aga sellist võimalust eelarves näha.
Küsimusele, kas siis, kui raha eelarves leitakse, telliks piirivalveamet kaatrid Balti laevaremonditehasest, vastas ta, et ehitaja leidmiseks tuleb siiski konkurss korraldada.
Balti laevaremonditehas on viimastel aastatel laiendanud oma tegevusvaldkonda.
Peale põhilise töö, laevade remontimise, osaletakse laevaehituse konkurssidel.
Balti laevaremonditehas võtab koos Hansapangaga osa ühe Venemaa laevafirma korraldatud 50 miljoni dollarilise mahuga konkursist, kus otsitakse ehitajat viie umbes 130meetrise tankeri valmistamiseks.
Oluline tootmise osa on metallkonstruktsioonide valmistamine Taani suurfirmale Odense-Lindo. Peale selle rekonstrueerib laevaremonditehas Eesti Raudtee ronge.
Laevaremonditehase tütarfirma AS Elme-Eme on tööstuslike gaaside valmistamisel Balti riikides konkurent Soome suurfirmale AGA.
7,5 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga Balti laevaremonditehase aktsiapakist jaguneb enamus tehase juhtkonna ja töötajate vahel.
Hetkel kuum