«Olen kakskümmend viis aastat teinud tööd, mis pole päris meele järele olnud,» tunnistab Eesti ühe edukama panga juhatuse esimees. «Nüüd võib hakata tegema seda, mis mulle tegelikult meeldib,» lisab ta.

Ajakirjanduses on spekuleeritud Taali maale elama asumise üle ja selle üle, et ta pühendub Läänemaal isikliku looduskaitseala rajamisele. Osa Taali tundvaid inimesi ennustab aga, et ega see rahutu hing metsasügavuses püsi. Taali peetakse peamiseks kandidaadiks riigile kuuluva Eesti Energia tulevase tegevjuhi kohale.

Olari Taal enam suurt riigiettevõtet juhtida ei taha. «Hoiupank oli, on ja jääb minu jaoks kõige olulisemaks,» räägib varem ka ehitus- ja majandusministrina töötanud ning RASi Tartu Maja juhtinud pankur.

Taal ütleb, et Eesti Energia nõukogusse läheb ta ainult seetõttu, et energeetikal on majanduse arengus tähtis osa ja ta tahab selle valdkonna arengus osaleda. Ka riigi ehitustegevust juhtis Taal siis, kui KEKid ja MEKid lagunesid ning suurte ehitusettevõtete hiilgeaeg lõppes.

Peaministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul saavad Eesti Energia nõukogu liikmed aktiivselt mõjutada ettevõtte juhtimist. «Üldiselt on Eesti Energias kogu aeg kord majas olnud, seal ei saa mootorratastki niisama liigutada,» väidab Vitsur, kes on ka ise ettevõttega hästi kursis.

Vitsuri sõnade kohaselt pole aga Eesti Energia nõukogu liikmetel võimalik otseselt mõjutada ettevõtte erastamist, sellega tegelevad valitsuse esindajad.

«Minu ambitsioon ei ole edaspidi seitse päeva nädalas riigifirma heaks tööd teha, vaid pigem oma senist tööpinget maha võtta,» lükkab Olari Taal ümber väited tema peatsest asumisest Eesti Energia peadirektoriks.

Taal räägib, et ta jätkab ka edaspidi kaks-kolm päeva nädalas tööd Hoiupangas. Eesti Energias piirdub tema roll nõukogu lihtliikmeks olemisega, väidab ta.

On tõenäoline, et Hoiupanga suuromanikud teevad Taalile ettepaneku asuda Hoiupanga nõukogu liikmeks. Taal loodab, et aktsionärid selle otsuse kinnitavad.

Taalile pole lihtne Hoiupangas mantlipärijat leida. 21. augustil peavad panga tippjuhid esitama nõukogule uue juhatuse esimehe kandidaadi, esialgu on kandidaate kuus.

Taali sõnul on tegemist tõsise toiminguga ja selleks puhuks sõidab Hoiupanga juhtkond linnast välja. «Tagasi ei tule me enne, kui oleme uue juhi osas kokku leppinud või ütleme, et pole võimelised uut kandidaati leidma,» seletab Taal. «Arvan, et viimast siiski ei juhtu.»

«Minu valik on minu südametunnistuse asi,» ei taha Taal veel avaldada, keda ta näeks oma järglasena Hoiupangas. Konkursil osaleb kuus Hoiupanga töötajat: panga Põhja esinduse direktor Lembit Kaljuvee, jaepanganduse direktor Tõnu Koppel, peadirektor ja juhatuse aseesimees Mati Jostov, äripanganduse direktor Aivar Rehe, panga juhatuse liige Aare Kilp ja juhatuse aseesimees Priit Haller.

«Teades valijamehi, võin öelda, et kolme kandidaadi võimalused on suuremad,» kergitab Taal veidi saladuskatet valimiste ümbert.

Milline peab olema Hoiupanga uus tegevjuht? Taal leiab, et esiteks, teiseks ja kolmandaks peab teda toetama meeskond. «Kui ma ise kandideeriks, otsustaksid nagunii kõik, et peaksin jätkama,» vastab Taal provotseerivale küsimusele.