14. august 1997
Jaga lugu:

Silmet peab üksi hakkama saama

Kogu Silmeti erastamisjärgset tegevust on saatnud jutud ekspeaminister Tiit Vähi huvist selle ettevõtte vastu. Mitmed kohalikud ettevõtjad on veendunud, et Vähi on Silmetis esindatud oma hea tuttava Thomas Waldini kaudu. «Küsimus on selles, kui suur on tema osa,» lausub Silmeti endine juhatuse esimees Enn Rohula.

Erastamise käigus 65 protsenti Silmeti aktsiaid 26 miljoni krooni eest ostnud ASi Ephag üks omanikke Aivar Linnamäe tunnistas ka ise kevadel, et vähemalt ühele inimesele on ettevõtte erastanud AS Magnum Grupp ja Thomas Waldin aktsiaid müünud.

Valitsuse otsusele Silmeti aktsiakapital maha kanda eelnes peaminister Mart Siimanni visiit Sillamäele juuni lõpul. Kohe seejärel esines Tiit Vähi ajakirjanduses tõsiste etteheidetega Mart Siimanni valitsuse aadressil. Eelmisel nädalal leppisid kaks kanget Koonderakonna liiget lõunalauas ära ja valitsus tegi otsuse, mida oli varem kaks korda edasi lükanud.

Mart Siimanni kinnitusel tema Tiit Vähiga Silmeti küsimust arutanud ei ole, mistõttu viimane kohtumine ei mõjutanud valitsuse otsust. «Siiski, ühe fakti ütles härra Vähi, et tema ei ole Silmetiga otseselt seotud,» lisab Siimann. «Seda ta kinnitas mulle ja kuna meie suhted on nii usaldusväärsed, siis ma teda ka usun.»

Teede- ja sideminister Raivo Vare ei taha Silmetist rääkides spekuleerida Tiit Vähi nimega. «Ka siis, kui seal ei oleks Vähi kuidagipidi juures, ma ei tea seda, ega tegelikult probleemi poleks see maha võtnud,» lausub Vare.

Vare väidab, et osalus Silmetis ei annaks riigile mingit eelist, kui ettevõte majanduslikult välja ei vea. «Sellest ei saada aru, sest seda on väga politiseeritud Vähi fenomeniga seoses,» lisab Vare.

Vare väitel on Vähi fenomen varjutanud muldmetallide tehase tegelikud probleemid.

«Rohkem targutatakse, kas oli või ei olnud, ja kui oli, siis kui palju,» naerab Vare. «Ma ei arva, et see on probleem.»

Vare sõnul on Silmeti probleemid saanud alguse 1994. aasta tegematajätmistest ehk erastamisega venitamisest. «Nüüd istuvad probleemid vaese valitsuse kukil,» ohkab Vare.

«Mõistlikum olnuks muidugi ettevõte varem müüa,» tunnistab ka erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. «Kas siis olnuks aga ostja vastuvõetav Eesti riigile?» tuletab ta meelde ohtu Venemaa potentsiaalsete investorite poolt.

«Riigi investeering Silmeti aktsiakapitali ei ole otstarbekas,» kinnitab peaminister Mart Siimann. Tema sõnul jäi riik ettevõtte osanikuks vaid näiliselt, sest juba erastamislepingus oli ette nähtud uus investeering aktsiakapitali poole aasta möödudes. «Ja vaevalt erastamislepingut sõlmides arvati, et riik investeerib sinna,» tunnistab Siimann.

Riik jättis 35 protsenti Silmetist endale, et mingid kurjad investorid seda «tohutult tähtsat» ettevõtet venelastele maha ei müüks, kommenteerib teede- ja sideminister Raivo Vare. «Nii ettevõtte kui Kirde-Eesti arengule oli see takistuseks,» tõdeb ta.

AS Ephag ei saa Silmeti ainuomanikuks, kui riik suudab kahe kuu jooksul leida investori, kes paigutab 21,5 miljonit krooni ettevõtte aktsiakapitali. «Aktsiate optsiooni müügi õigus on,» kinnitab Väino Sarnet. Tema sõnul on sellega nõustunud ka Ephagi esindajad, hoolimata ohust, et aktsiad ostab tuumikomanikule ebamugav partner.

«Meie jaoks oleks meeldiv, kui riik kavatseks jätkata ja investeeriks aktsiakapitali,» tunnistab Ephagi tegevjuht Neeme Jõgi. Ta nõustub aga, et riigi eesmärk ei ole tootmisse investeerida, mistõttu sellele loota ei saa.

«Anname endale selgelt aru, et haruldaste metallide tootmine ei ole riigi funktsioon,» märgib Jõgi.

Silmeti põhihäda on olukorda tegelikust paremana kajastav raamatupidamine. Neeme Jõgi väitel oli ettevõtte majandusseis erastamise hetkel 60 miljonit krooni halvem, kui seda kajastati raamatupidamises. Eelmise aasta lõpul bilansis kajastatud viie miljoni kroonise kasumi asemel oli ettevõte tegelikult 57 miljoni krooniga kahjumis, väidab Jõgi.

Keskerakondlasest endine majandusminister Liina Tõnisson leiab, et Silmeti omanikud on huvitatud ettevõtte halva majandusseisu tõestamisest ja sellisel moel enda osatähtsuse tõstmisest. «Ephag pidas võimalikuks Silmet ära osta, ju siis ei olnud asi nii hull või oli informatsiooni vähe,» imestab ta.

Tõnisson meenutab, et iga uus Silmeti direktor on tõestanud, kui vilets on Silmeti seis ja kuidas tema on asja parandanud.

Silmeti endine direktor Priit Saksing ajakirjanikega suhelda ei soovi. «Ta on kõik öelnud ja rohkem midagi lisada ei ole,» kinnitab telefonitsi tema abikaasa. Pealegi puhkab Saksing praegu sanatooriumis, lisab ta.

Silmeti endine juhatuse esimees Enn Rohula väidab, et etteheited Saksingule on alusetud, kuna ta suutis taastada Jaapani turu, mille ettevõtte eelmine juht Walter-August Terav oli käest andnud. Väidetav kahjum tuli Rohula sõnul nioobiumi müügist, sest venelased panid Silmetiga otselepingu sõlmimise järel müüki kogu oma reservi ja nioobiumi hind maailmaturul langes kordades. «Oli jah küsimus, kas panna tsehh kinni, aga otsustasime parema aja ootuses jätkata,» lisab Rohula.

Väino Sarneti sõnul oli Silmeti eelmise juhtkonna teene, et tehas kokku ei kukkunud. Saksing tõi pangalaene, millega erastamiseni vastu peeti, aga ettevõtte majanduslik seis ei paranenud, räägib ta. «Teistpidi, seetõttu langes varade väärtus,» tõdeb Sarnet.

Raivo Vare hinnangul on praegu pilt Silmetis masendav. «Fakt on see, et eelmise aasta aruannet audiitor ei aktsepteerinud,» lausub ta. Täpsustused jätkuvad hoolimata bilansi puhastamisest tänaseni. Seni on audiitori otsus põhinenud kohapeal olukorraga tutvumata ainult esitatud dokumentide analüüsil.

Silmeti viimase poolaasta bilansi avalikustamisest ei ole huvitatud ka Neeme Jõgi. «Ma ei näita seda isegi kreeditoridele, et võimalikult soodsaid võlgade tagasimaksmise tähtaegu välja kaubelda,» põhjendab ta. Silmeti suuremad võlad on ajatatud graafikuga tagasi makstavad 19 miljonit krooni maksuametile ja 17 miljonit krooni RE-le Eesti Energia.

Raivo Vare sõnul kajastati Silmeti bilansis laoseis müüdud kaubana, mistõttu tekkis eelmisel aastal kasum. Lattu tootmine kasvatas müümata toodangu hulka, mis lõi järjest sügavama augu ettevõtte finantsseisu. «Tegelikult ei olnud lepinguidki, et laos seisvat kaupa müüa,» väidab Vare.

Neeme Jõgi kinnitab, et tänaseks on Silmeti bilansist maha kantud lootusetud võlad ja ümber hinnatud laos seisev toodang. Ettevõtte laenukoormus on Jõgi kinnitusel 50 miljonit krooni, võlgade kogusumma mõnevõrra suurem.

Kõigest hoolimata on uued omanikud optimistlikud tuleviku suhtes. AS Silmet nimetati ümber Silmeti Grupiks, mille ümber moodustuvad tütarfirmad. Haruldaste muldmetallide tootmisega kaasas käinud kaubamärgi tõttu jätkab tehas Silmeti nime kandmist.

Jõgi sõnul on edaspidi kavas vähendada haruldaste muldmetallide tootmist, kuna nende toodete müük on väga riskantne. Raivo Vare suurim mure on aga jäätmehoidla, et riigil säiliks kontroll selle üle.

Jaga lugu:
Hetkel kuum