21 august 1997

Kesk-Euroopas pole olnud meie moodi menu

Meeldib meile või mitte, kuid igatsetud jõukate Lääne investorite jaoks kuulub Eesti kindlalt «Kesk- ja Ida-Euroopa arenevate turgude» suurde ja kirjusse gruppi. Huvitavuselt liigitatakse seda laias maailmas kusagile tahapoole Ladina-Ameerikast ning Kagu-Aasiast ning ettepoole Aafrikast hoolimata geograafilisest lähedusest jõukale Lääne-Euroopale.

Tuleb tõdeda, et Eestimaine huvi nende lähemate ja kaugemate naabrite vastu on seni olnud tagasihoidlik ning pole oluliselt kaugemale küündinud Leedu valitsuse võlakirjadest, Unibankast ja Gazpromist.

Ehkki Venemaa on vaieldamatult grupi huvitavaim turg, on ta mõnevõrra eriseisundis nii suuruse, ajaloo kui poliitilise olukorra tõttu. Seepärast on oluline teada, mis toimub lõunapoolsetel suurtel turgudel Poolas, Ungaris ja T?ehhis. Võib olla päris kindel -- mis toimub täna seal, on üsna tõenäoliselt ka meie tulevik.

Varssavi börs on Kesk-Euroopa suurim (turukapitalisatsioon 1996. a lõpus 5,55 miljardit USD) ja õigupoolest ainus, mis on suutnud välisinvestorites äratada kestvamat huvi. Erinevalt paljudest naabritest pole tegu n-ö ühe-firma-börsiga, mille ainsaks atraktsiooniks mõni üksik blue chip.

See suvi on börsile olnud küllalt raske. Poliitilised segadused tõid suve algul indeksit allapoole ning paariks päevaks lõi üleujutus ja sellega seotud eelarveprobleemid Wig-indeksi aasta madalaimale tasemele 14 508 punkti. Sellest saadik tegi börs aga peadpööritavat tõusu, kuni praegune valitsuskriis piirid peale pani.

Budapesti börs on suhteliselt ühtlaselt tõunud juba 1996. aasta algusest. Küllalt stabiilne majandusareng, turu piisav maht ning sellest tulenev välisinvestorite huvi on taganud suuremate tagasilöökideta arengu. Vaid T?ehhi rahanduskriis aasta alguses mõjutas ka Ungari turge, suvi aga kulges järsult tõusvas joones kuni 6. augustini (BUX-indeksi life-high 8483,79 punkti), mis oli enamiku Lääne turgudegi jaoks murdepunktiks. Sealt alates on kasumivõtt langetanud indeksit üle 800 punkti ning hoolimata üksikutest tõusupäevadest pole põhja veel näha.

T?ehhi väärtpaberituru kuldsed päevad jäid 1994. a veebruari, mil PX50 seisis ülalpool 1200 punkti piiri. Masserastamise järel tekkis seal praegust Leedu turgu meenutav olukord, kus kauplemisnimekirjades seisis tuhandeid ettevõtteid, mille seast vaid vähestega tehti üksikuid tehinguid. Lisaks ei olnud T?ehhi turg tsentraliseeritud ühele börsile (ega ole seda lõplikult praegugi). Lisagem veel nõrga ja rahandusministeeriumi käpa all seisva järelevalve ja muutubki arusaadavaks, miks edukas T?ehhi välismaiste portfelliinvestorite seas tunduvalt vähem huvi äratas, võrreldes kahe suure naabriga.

Praha börs on mastaapidelt Eestile lähemal, kui esmapilgul võiks arvata. Päevakäibeid võrreldes näeme, et Tallinna börsi hea päev võib olla aktiivsemgi kui Praha halb päev, hoolimata keskmiste suurest vahest.

Hindade liikuvust muidugi võrrelda ei anna. Praha börs on põhiliselt paigal seisnud juba kaks aastat. Jaanuaris-veebruaris toimus viimaste aastate suurim tõus (21. veebruar -- PX50 625,4 punkti), kuid rahakriis rikkus kogu suve, mille jooksul turg on vaid sihitult kõikunud vastavalt turuliidrite Komercni Banka ja SPT Telecomi käitumisele.

Ljubljana börs on vaadeldavaist turgudest väikseim. Absoluutseks turuliidriks on seal farmaatsiatehas Lek, mis ühena vähestest huvitab ka välisinvestoreid, kes suuresti kujundavad börsi suunda. Erinevalt Eestist, kus arenenud poliitiline künism ei lase ühelgi riigi juhtkonna ettevõtmisel turgu mõjutada, on Sloveenia turg poliitiliselt tundlik ning teade NATOst väljajäämise kohta põhjustas juunis sealse börsiajaloo suurima krahhi, millest toibumine on võtnud terve suve.

Hetkel kuum