• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firmad kargavad erastajatele turja

    Asutajaliikmete sõnul on komitee eesmärk koguda ja avalikustada informatsiooni riigile kahjulike ja majandusele hävitavalt mõjuvate erastamistehingute kohta, samuti informatsiooni võimalike korruptsioonijuhtumite kohta erastamise käigus.
    Erastamisvigade põhjuste selgitamise ja avalikustamise komitee liikmed esindavad ettevõtteid, mis anti 1990. aastate alguses tervikvarana rendile, kuhu rentnikud jõudsid investeeringuid teha ja mis seejärel müüdi hoopis kolmandatele isikutele. Oma ettepanekutes riigikogule ja valitsusele on komitee pakkunud muuta erastamisseadust nii, et tervikvarana rendile antud ettevõtted erastataks kapitalirendi põhimõttel esmalt senistele rentnikele. Komitee taotleb seaduseparanduse jõustumist tagasiulatuvalt.
    Erastamisagentuuri nõukogu esimees, majandusminister Jaak Leimann kirjutas oma vastuses, et seitsme ettevõtte tõstatatud probleem pole enam aktuaalne. Seni on ettevõtete renditud tervikvara müüdud erastamisseaduse alusel, kellelegi erandit tegemata.
    Eelmisel aastal sõlmiti 43 ettevõtete tervikvara ostu-müügilepingut. Juuni seisuga on jäänud erastada vaid kahe rendile antud ettevõtte vara.
    Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made juhtis ettevõtete komitee tähelepanu sellele, et kui anda võimalikule seadusemuudatusele tagasiulatuv jõud, tähendaks see kõigi siiani sõlmitud müügilepingute kehtetuks tunnistamist. See tähendaks omakorda, et praegused omanikud vaidlustaksid kohtus erastamislepingute tühistamise ja kohtuasju tuleks praegusest tunduvalt enam.
    Erastamisvigade põhjuste selgitamise ja avalikustamise komitee liikmetel on aga arvukalt näiteid, kuidas endistele rendivara omanikele on liiga tehtud. Näiteks müüs erastamisagentuur ASile Terg renditud tervikvara kolmele eri ostjale, kusjuures ühelegi neist ei suudetud müügiobjekti konkretiseerida. ASi Terg tehtud investeeringuid erastamisagentuur vara müügil arvesse ei võtnud ja riigivara pähe müüdi maha ka erafirma vara, väidavad Tergi juhid.
    Seejuures müüdi Otepää lähedal asuv Tergi puhkebaas ASile Feer lepinguga, mille kohaselt läksid ostjale üle ka kõik teised rendilepingud, kaasa arvatud Viimsi tootmisbaasi oma. Tootmine Viimsis on samas müüdud ASile Ectarus. Erastamisvaidlus on jõudnud kohtusse, tööta võib jääda ligi sada inimest.
    ASile Teras renditud vara müügil läks ostjale üle ka ettevõtte olmehoone, mis oli ehitatud erafirma rahaga. Kohtuvaidluse tagajärjel on kogu töö Terases sisuliselt seiskunud ja firma on pankrotiseisus.
    RASi Koeru Autoremonditehas müüs erastamisagentuur soomlasele kuuluvale firmale Celesta. Ostja esitas agentuurile garantiikirja, mis oli sisuliselt tema garantii iseendale. Tulemus on see, et kohus kuulutas välja ettevõtte pankroti ja enam kui 40 inimest on jäänud tööta. Analoogne juhtum toimus ka Märjamaal EPT varaga.
    Paldiski endise sõjatehase, RASi Palmet vara müüdi uuele omanikule, keda ei informeeritud ettevõttel lasuvatest riigivõlgadest ega sellest, et suur osa vara kuulub hoopis Paldiski linnale.
    Ettevõtete komitee algatustoimkonna volinik Veiko Rämmel ütleb, et erastamisohvreid on veel. Rämmeli sõnul on vastused nende pöördumistele eri ametkondadest ühesugused -- soovitatakse oma huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtusse on paljud hagid ka jõudnud, kuid petta saanud ettevõtete juhte häirib, et vigaste erastamisotsuste taga olevad ametnikud on endiselt ametis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.