25 august 1997

Firmad kargavad erastajatele turja

Asutajaliikmete sõnul on komitee eesmärk koguda ja avalikustada informatsiooni riigile kahjulike ja majandusele hävitavalt mõjuvate erastamistehingute kohta, samuti informatsiooni võimalike korruptsioonijuhtumite kohta erastamise käigus.

Erastamisvigade põhjuste selgitamise ja avalikustamise komitee liikmed esindavad ettevõtteid, mis anti 1990. aastate alguses tervikvarana rendile, kuhu rentnikud jõudsid investeeringuid teha ja mis seejärel müüdi hoopis kolmandatele isikutele. Oma ettepanekutes riigikogule ja valitsusele on komitee pakkunud muuta erastamisseadust nii, et tervikvarana rendile antud ettevõtted erastataks kapitalirendi põhimõttel esmalt senistele rentnikele. Komitee taotleb seaduseparanduse jõustumist tagasiulatuvalt.

Erastamisagentuuri nõukogu esimees, majandusminister Jaak Leimann kirjutas oma vastuses, et seitsme ettevõtte tõstatatud probleem pole enam aktuaalne. Seni on ettevõtete renditud tervikvara müüdud erastamisseaduse alusel, kellelegi erandit tegemata.

Eelmisel aastal sõlmiti 43 ettevõtete tervikvara ostu-müügilepingut. Juuni seisuga on jäänud erastada vaid kahe rendile antud ettevõtte vara.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made juhtis ettevõtete komitee tähelepanu sellele, et kui anda võimalikule seadusemuudatusele tagasiulatuv jõud, tähendaks see kõigi siiani sõlmitud müügilepingute kehtetuks tunnistamist. See tähendaks omakorda, et praegused omanikud vaidlustaksid kohtus erastamislepingute tühistamise ja kohtuasju tuleks praegusest tunduvalt enam.

Erastamisvigade põhjuste selgitamise ja avalikustamise komitee liikmetel on aga arvukalt näiteid, kuidas endistele rendivara omanikele on liiga tehtud. Näiteks müüs erastamisagentuur ASile Terg renditud tervikvara kolmele eri ostjale, kusjuures ühelegi neist ei suudetud müügiobjekti konkretiseerida. ASi Terg tehtud investeeringuid erastamisagentuur vara müügil arvesse ei võtnud ja riigivara pähe müüdi maha ka erafirma vara, väidavad Tergi juhid.

Seejuures müüdi Otepää lähedal asuv Tergi puhkebaas ASile Feer lepinguga, mille kohaselt läksid ostjale üle ka kõik teised rendilepingud, kaasa arvatud Viimsi tootmisbaasi oma. Tootmine Viimsis on samas müüdud ASile Ectarus. Erastamisvaidlus on jõudnud kohtusse, tööta võib jääda ligi sada inimest.

ASile Teras renditud vara müügil läks ostjale üle ka ettevõtte olmehoone, mis oli ehitatud erafirma rahaga. Kohtuvaidluse tagajärjel on kogu töö Terases sisuliselt seiskunud ja firma on pankrotiseisus.

RASi Koeru Autoremonditehas müüs erastamisagentuur soomlasele kuuluvale firmale Celesta. Ostja esitas agentuurile garantiikirja, mis oli sisuliselt tema garantii iseendale. Tulemus on see, et kohus kuulutas välja ettevõtte pankroti ja enam kui 40 inimest on jäänud tööta. Analoogne juhtum toimus ka Märjamaal EPT varaga.

Paldiski endise sõjatehase, RASi Palmet vara müüdi uuele omanikule, keda ei informeeritud ettevõttel lasuvatest riigivõlgadest ega sellest, et suur osa vara kuulub hoopis Paldiski linnale.

Ettevõtete komitee algatustoimkonna volinik Veiko Rämmel ütleb, et erastamisohvreid on veel. Rämmeli sõnul on vastused nende pöördumistele eri ametkondadest ühesugused -- soovitatakse oma huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtusse on paljud hagid ka jõudnud, kuid petta saanud ettevõtete juhte häirib, et vigaste erastamisotsuste taga olevad ametnikud on endiselt ametis.

Hetkel kuum