Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spekulatsioon on kuningas

    september 1997
    - Lähipäevil tõotab värskelt avaldatud Ühispanga kasumiprognoos saada kõige enam kommenteeritud prognoosiks pankade seas tänu panga ja konkurentide poolt oskuslikult korraldatud eelnevale PR-kampaaniale. Võib-olla ehk kõige enam tekitab huvi suurpanga taktika koguda 4 aastalõpu kuuga enam kasumit kui eelneva 8 kuuga kokku, ent arvestades panga bilansimahu märkimisväärset kasvu ja prognoosi täisvõtmiseks vajalikke kuukasumeid, pole seal iseenesest midagi müstilist.
    Tunduvalt enam tekitab ettevaatust, kui pank, mis peaks õigupoolest olema keskmisest konservatiivsem oma hinnangutes majandusele, tugineb oma prognooside tegemisel makromajandusnäitajatele, mida võib kõigest hilissuvisest optimismist hoolimata iseloomustada vaid kui spekulatiivseid. Antud juhul polegi oluline konkreetne pank või konkreetsed numbrid, vaid mõtteviis nende taga.
    Sellised hinnangud iseloomustavad minu arvates üsna kujundlikult meil laialt levinud majandusliku mõtlemise viisi. Neist kumab läbi keskmist Eesti väikeinvestorit iseloomustav veendumus, et homme läheb alati paremini kui eile. Niikaua, kui sellist veendumust kohaldatakse enesest sõltuvatele nähtustele, pole lahti midagi. Kui aga lausoptimism muutub börsil väärtpaberiinvesteeringute tegemise strateegia või makromajanduslike näitajate prognoosimise aluseks, annab see põhjust muretsemiseks. Riski võttev strateegia ei saa kunagi olla pikaajalise stabiilse arengu aluseks.
    Ilmselt tuleneb see mõne aasta tagusest minevikust, mil kasumeid mitte protsentides vaid kordades arvestati. See aeg elab endiselt ärimeeste alateadvuses ning ronib sealt välja esimesel võimalusel. Karta on, et spekulatiivse mõtteviisi murdmiseks või vähemalt selle domineerimise kadumiseks kulub veidi enam kui üks sugupõlv.
    Raskemaks teeb olukorra see, et praegu on Eesti majandus suhteliselt alternatiivivaene. Kui investor soovib paigutada vaba raha ilma ise äritegevuses osalemata, siis on tal selleks vaid kaks võimalust -- väike ning pigem emotsioonidele kui kainele mõistusele toetuv börs oma suhteliselt napi valikuga Eesti ettevõtetest või siis säästuhoius pangas, millelt saadav intress jääb tublisti alla inflatsioonimäärale ning on seega suhteliselt mõttetu. Muude alternatiivide puudumisel on säästuhoiused siiski jätkuvalt populaarsed. 1997. aasta algusest saadik on tähtajaliste ja säästuhoiuste maht kasvanud ligi 63% ning on hetkel jõudmas 3 miljardi kroonini. Börsi kapitalisatsiooniga (26,2 miljardit) võrreldes on summa muidugi väike.
    Ka tootmises toimib sarnane mehhanism. Finantseerida on tänases Eestis võimalik ilmselt igasuguseid projekte, peaasi, et kasumimarginaal ja tasuvusperiood oleksid head. On arusaadav, miks põllumehed kohalike majandusspetsialistide seas kuigivõrd populaarsed pole -- sel tegevusalal pole ratsa rikkaks kunagi saadud ning keskmisest suurem annus konservatiivsust on elutarvilik.
    Mõtteviisi ei saa päevapealt muuta. Majanduspoliitiliste otsustega aga on võimalik luua ülalmainitud alternatiive -- vähemalt investoritele tõhusa pensionisüsteemi ja võlakirjaemissioonide näol. Et majanduskasv (mitte 11%, vaid võib-olla 5%) kestaks kauem kui ühe aasta ja et panka võiks taas pidada konservatiivseks ja soliidseks kohaks.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.