Võrdlemisest

Eestis on vinged pangad. Aga kui vinged täpselt ja milliste riskidega nad töötavad, pole börsil avaldatavatest bilanssidest võimalik välja lugeda.

Tahan näiteks teada saada, kui suured on pankade aktsiaportfellid. Võtan ette börsibilansid ja jään neid nõutult jõllitama. Mitte ei saa aru, kus mõnel pangal on aktsiaportfell, kus on repotehingud jne. Ning vastamata jääb ka küsimus, millist numbrit võiks võrrelda teiste pankade vastava numbriga.

Hansapanga bilanss: turukõlbulike väärtpaberite rida tundub ideaalselt sobivat aktsiate kauplemisportfelli nime kandma. Avastan rõõmuga, et olen leidnud suuruse, mida saab võrrelda näiteks sama nime kandva reakesega Forekspanga bilansist. Kuid sellega mu rõõm piirdubki. Hoiupank ja Tallinna Pank teatavad aktsiatest ja osakutest, Ühispank aga pakub lakooniliselt väärtpaberite nimelist rida. Numbreid vaadates veendun, et tegemist pole võrreldavate suurustega. Tagatipuks selgub, et aktsiaid võib olla ka investeeringute real. See kirje on minu arvates aga meelega esitatud ainult asja segasemaks tegemiseks -- investeeringute nime võiksid kanda kõik panga varade poolel olevad read!

Iga pank saab näidata oma bilanssi täpselt nii, nagu see talle kasulikum on. Kindlalt on pankade börsibilanssides võrreldavad ainult neli asja: bilansimaht, laenud, hoiused ja omakapital. Enamik muu on panga enda tõlgendus ning pole tihtilugu võrreldav teiste pankade näitajatega. Kuid näiteks laenuportfell on ainult pool panga kõikidest varadest ehk tuluallikatest.

Siit küsimus: kas ei peaks börs reglementeerima ka börsile saadetavate ettevõtete majandustulemuste esitust. Loomulikult erineksid teatised olenevalt ettevõtte tegevusalast, näiteks pankade puhul võiks aluseks võtta Eesti Panga väljastatavad lühibilansid.