IMF ennustab kasvu

«Maailmamajandus teeb läbi neljandat suuremat tõusu pärast 1970. aastate algust,» teatas IMF oma maailmamajandusülevaates. Fondi hinnangul kasvab maailmamajandus tänavu 4,2% ning jätkab samas tempos ka lähiaastatel.

Kaubavahetuse maht kasvab prognoositult tänavu 7,7% ja tuleval aastal 6,8%.

Euroopa suurema majandusega riigile Saksamaale prognoosib valuutafond tänavuseks 2,3% ja tulevaks aastaks 2,8% kasvu. Prantsusmaal on need näitajad vastavalt 2,2% ja 2,8%, Itaalias 1,2% ja 2,1%. Suurbritannias, mis alustas strukturaalseid reforme juba kaheksakümnendatel aastatel, on kasv tänavu 3,3% ning tuleval aastal 2,8%.

Euroopa suurriikide majanduskasvu taga on eelkõige ekspordi suurenemine. Nii Saksamaal kui Prantsusmaal on kodumaine nõudlus endiselt tagasihoidlik -- tarbijausaldust õõnestab kõrge tööpuudus ja valitsuse fiskaalpoliitika.

Tööpuuduse põhjus Euroopa Liidus on ranged tööturgu reguleerivad seadused ja normid, mis ei aita kaasa hõive suurendamisele ega pane töötuid aktiivselt tööd otsima.

Enamik endise nõukogude bloki riike saavutab sel aastal majanduskasvu, kuid kasvuprotsessi pöördumatust on veel raske tagada, prognoosis IMF.

Üleminekuriikide majandused kasvavad tänavu keskmiselt 1,8 protsendi võrra, võrrelduna napi 0,1 protsendiga möödunud aastal. Järgmisel aastal peaks riikide juurdekasvutempo kiirenema 4,1 protsendini.

Ida-Euroopa riikidest kasvab majandus kõige kiiremini Horvaatias ja Poolas, kus juurdekasv ulatub 5,5 protsendini. Kõige suurema tagasimineku teeb läbi Albaania (10%).

Peale Albaania prognoosib IMF majanduslangust ka Bulgaariale ja Rumeeniale.

Slovaki majandus peaks tänavu kasvama 4,5%.

Endise Nõukogude Liidu riikidest on tänavu kiireima kasvutempoga riik Gruusia, kus majanduskasvuks mõõdetakse 10%. Valgevenele prognoosib IMF 5% majanduskasvu.

Venemaa majandus kasvab tänavu esmakordselt pärast Nõukogude Liidu lagunemist, saavutades 1,5% juurdekasvu.

Ukraina SKT peaks tänavu kahanema 3% võrra pärast 10% tagasiminekut möödunud aastal.

«Pole vähimatki kahtlust, et Venemaa ja Ukraina majanduskasv on olnud aeglane Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti üleminekuriikidega võrreldes,» ütles IMF.

Samas märkis IMF, et paljud üleminekumajandused peavad tegema suuremaid jõupingutusi oma finantssektori arendamiseks, et inflatsiooniline surve ei kasvaks.

IMF märkis ühtlasi, et suur kapitali sissevool võib olla üleminekumajandustele ohtlik ning et spekulatiivse surve ärahoidmiseks on vajalik paindlikum valuutakursipoliitika.

Üks põhilisi probleeme üleminekuriikides on endiselt suur väliskaubandusdefitsiit. Tänavu peaks üleminekuriikide jooksevkontodefitsiit kerkima 24 mld dollarini möödunud aasta 18 mld dollarilt ja suurenema järgmiseks aastaks 34 mld dollarini. AP-REUTER-BNS-Ä