Politseinikel on õigus seaduse jõustudes võtta sõidukite küttesüsteemist proove mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistamise kontrollimiseks. Kui seda pole võimalik teha kohapeal, on neil õigus anda sõidukijuhile korraldus toimetada sõiduk lähimasse kohta, kus kütusesüsteemist on võimalik proove võtta.

Erimärgistamisele kuulub Eestisse imporditav ja siin toodetav kerge kütteõli, mida ei maksustata diislikütuse aktsiisimääraga.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul müüakse Eesti bensiinijaamades aastas 380 000 tonni diislikütust, tollidokumentide järgi imporditakse sellest ainult 130 000 tonni. See tähendab, et ligi 250 000 tonni diislikütust tuuakse riiki ahjukütuse nime all ilma aktsiisimaksu tasumata ja müüakse diislikütusena, ütles Raju.

«Vahe läheb kellegi taskusse ja peale selle lõhuvad diislikütuse pähe müüdavad kokteilid sageli mootorit,» sõnas Raju.

Ühe lahendusena näeb Raju ahjukütuse maksustamist diislikütusega samal tasemel, mis muudaks ahjukütuse krooni-poolteise võrra kallimaks. »Seda ei tahaks teha, sest nii tõuseks nii sooja kui leiva hind,» selgitas Raju.

Ahjukütuse maksustamisega läheks Eesti vastuollu ELis kehtiva põhimõttega, et elamute kütmiseks kasutatavat kütust ei maksustata, lisas Raju.

Lõviosa ahjukütust veab Eestisse Soome firma Neste, kel on kütuse värvimiseks vajalikud seadmed olemas. Raju sõnul võivad probleemid tekkida aga Venemaalt sisseveetava kütusega. Sealt toodavat kütust tuleb hakata värvima piiripunktides.

Raju ütles, et ta loodab, et kütusepaaki valatud sõidukikütuse kontrollimine teedel jääb erandiks. Ta peab oluliseks, et kütuse ostjad veenduksid, kas nad saavad bensiinijaamast õiget kaupa.

Raju avaldas oma arvamust, et kui autojuhti sunnitakse ilma mõjuva põhjuseta kütuse kontrollimiseks kümnete kilomeetrite taha sõitma, peaks korralduse andja tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.