Volta on umbes 230 inimesele tööd andev masinatööstuse ettevõte. Nõukogudeaegsetel hiilgeaastatel oli tehase töötajate arv üle 2000. Seda, et tehases kunagi vilgas tegevus käis, näeb kohe, kui jalutada läbi hiiglaslike tsehhide, mis on täis erinevaid tööpinke.

Praegu on tehase ruumid üldjuhul tühjad. Suurtes tootmissaalides kohtab harva üle viie inimese. Volta erastanud Ravori Investeeringute ASi juhatuse esimees Aivar Reivik ütleb, et töötajad on eri tsehhides laiali, igaüks neist töötab korraga mitme tööpingi taga. Reiviku sõnul on ettevõtte eesmärk koondada tootmine ühte kohta kokku.

Küsimusele, mida Volta toodab või millega tehas tegeleb, vastab omanikfirma juht lühikese loeteluga paarist Soome ettevõtte Kone tütarfirmast, Saksamaa ja Prantsusmaa firmadest, kellele tehakse allhanketöid. Lisaks müüb Volta enda ja teiste toodetud mootoreid.

Voltast rääkides nimetab Aivar Reivik mitmel korral käibevahendite nappust. Kuna raha ei ole, on takerdunud ka tootmise ümberkolimine, suuremate tellimuste saamine ja tootmine, väidab ta.

Miks Voltal ei ole raha ja miks ettevõte ei tööta nii, nagu omanik seda sooviks, pole Reivikule lihtsad küsimused. «Meie probleem on see, et me ei ole saanud ühegi Eesti pangaga sõbraks,» vastab ta.

«Me ise näeme asja nii, et pangad ei saa veel aru, mis asi on mootor ja mida tähendab nende tootmine,» seletab Reivik. «Kui meile siinsamas laua taga öeldakse, miks nende mootoritega peaks tegelema, neid ei müüda ju üheski kaupluses, siis tuleb tunnistada, et ega sellest asjast ei teata midagi.»

Viimasel ajal on Volta omanikud siiski Hoiupanga töötajate jutule pääsenud ja loodavad sellest pangast laenu saada.

Reivik räägib, et paralleelselt eraomandis oleva Voltaga eksisteeris varem ka RAS Volta koos kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate riigivõlgadega. «Keegi ei teadnud, kelle võlad need on, ja me ise ei olnud kindlad, et ükskord meil endil neid maksta ei tule,» lausub Reivik. Kolm kuud tagasi likvideeriti RAS Volta ja võlad kirjutati koos ettevõttega korstnasse.

Küsimusele, mis on esimene asi, mida Ravori Investeeringud käibevahendite eest soetaks, vastab Reivik, toorainet.

«Toorainet tuleb meil osta vagunite kaupa ehk palju korraga,» räägib ettevõtte juhatuse esimees. Üks vagunitäis mootorite valmistamiseks vajaminevat metalli maksab Venemaalt ostes umbes 325 000 krooni, arvestamata käibemaksu ja transpordikulusid. Sellest jätkub ettevõttele maksimaalselt kümneks päevaks, lisab Reivik.

Volta selle aasta majandustulemused pole eriti head. Aastakäibeks kujuneb 12--15 miljonit krooni, tõdeb Reivik. «Me ei julge endale võtta lepinguid, mida me ei suuda täita käibevahendite puudumise tõttu,» lisab ta.

Juhatuse esimees ütleb, et omanikuna pole ta sellise olukorraga ettevõttes rahul. Tehase normaalne käive võiks Reiviku sõnul olla selline, kus iga töötaja kohta tuleks umbes miljon krooni käivet aastas. Volta puhul tähendaks see 230 miljoni krooni suurust käivet.

«Meil on selge plaan, kuhu me peaksime jõudma,» ütleb Reivik. «Peame tootma suuremas valikus mootoreid.» Ettevõtte juhi sõnul on Balti riikide ja Skandinaavia turul vajadus odavate mootorite järele olemas. Volta võiks tema meelest selliseid mootoreid toota ja tänu allhangetele on olemas ka vastav oskuste baas.

Esmajärjekorras vajaks ettevõte aga vähemalt 15 miljonit krooni krediiti, lausub Reivik.