Hiigeltehase närbumine

Voltast rääkides nimetab Aivar Reivik mitmel korral käibevahendite nappust. Kuna raha ei ole, on takerdunud ka tootmise ümberkolimine, suuremate tellimuste saamine ja tootmine, väidab ta.

Miks Voltal ei ole raha ja miks ettevõte ei tööta nii, nagu omanik seda sooviks, pole Reivikule lihtsad küsimused. «Meie probleem on see, et me ei ole saanud ühegi Eesti pangaga sõbraks,» vastab ta.

«Me ise näeme asja nii, et pangad ei saa veel aru, mis asi on mootor ja mida tähendab nende tootmine,» seletab Reivik. «Kui meile siinsamas laua taga öeldakse, miks nende mootoritega peaks tegelema, neid ei müüda ju üheski kaupluses, siis tuleb tunnistada, et ega sellest asjast ei teata midagi.»

Viimasel ajal on Volta omanikud siiski Hoiupanga töötajate jutule pääsenud ja loodavad sellest pangast laenu saada.

Reivik räägib, et paralleelselt eraomandis oleva Voltaga eksisteeris varem ka RAS Volta koos kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate riigivõlgadega. «Keegi ei teadnud, kelle võlad need on, ja me ise ei olnud kindlad, et ükskord meil endil neid maksta ei tule,» lausub Reivik. Kolm kuud tagasi likvideeriti RAS Volta ja võlad kirjutati koos ettevõttega korstnasse.

Küsimusele, mis on esimene asi, mida Ravori Investeeringud käibevahendite eest soetaks, vastab Reivik, toorainet.

«Toorainet tuleb meil osta vagunite kaupa ehk palju korraga,» räägib ettevõtte juhatuse esimees. Üks vagunitäis mootorite valmistamiseks vajaminevat metalli maksab Venemaalt ostes umbes 325 000 krooni, arvestamata käibemaksu ja transpordikulusid. Sellest jätkub ettevõttele maksimaalselt kümneks päevaks, lisab Reivik.

Volta selle aasta majandustulemused pole eriti head. Aastakäibeks kujuneb 12--15 miljonit krooni, tõdeb Reivik. «Me ei julge endale võtta lepinguid, mida me ei suuda täita käibevahendite puudumise tõttu,» lisab ta.