Hõissa, tööstuses on kasv

Majandus on aga tõesti ülespoole rühkimas. Aasta keskel sai Eesti majanduse üldseis konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertidelt seni kõrgeima hinnangu: 5,6 palli 9 palli süsteemis. Kolm kuud hiljem oleme tunnistajaks, et skeptilisedki eksperdid on oma suhtumist muutnud. Majanduskliima baromeetri näit on kerkinud 7,1 pallini, ületades eelmise rekordi ühe hüppega veerandi võrra.

Kõige selgemalt toetavad ekspertide hinnangut statistikaameti II kvartali andmed, et tööstustoodangu maht on aastaga kasvanud 17 protsenti. Poole võrra on tõusnud kummi- ja plastitööstuse ning puidutööstuse näitajad, üle 20protsendist kasvu näitasid ka ehitusmaterjalide, kala-, piima-, naha-, paberi- ja mööblitööstus.

Kui näiteks pangandus võib kohati kasvada ka teatud majanduslike mängude tulemusel, siis tööstuses on selline stsenaarium palju vähem tõenäoline, on ütelnud Leimann. Seega on nii suur tööstustoodangu kasv seni kõige positiivsem Eesti majanduse saadetud signaal, mille võimendavad veel meeldivamaks mitu nüanssi.

Sisekaubandus on seitsme kuuga kasvanud 11,8 protsenti. Tarbimises on mitme kaubagrupi osas suurenenud kodumaiste kaupade osakaal.

Märgatavalt, umbes 20 protsenti, on kvartali jooksul kasvanud Eestis toodetud kaupade väljavedu, olles nõnda võrreldav impordi kasvuga samal perioodil. Eesti ettevõtted on oma ekspordikanalid sisse raiunud ja võib väita, kas või Venemaale mõeldes, et tulevik tõenäoliselt ainult suurendab nende hulka, kui tahetakse konkurentsivõimelise kauba tootmise nimel vaeva näha.

Välismaised otseinvesteeringud siia ei ole vähenenud. Tänavu poole aastaga tehti neid 1,6 mld krooni eest, mullu tervikuna 1,8 mld krooni eest. Mõne aja pärast lisavad needki tööstuskasvule oma panuse.

Kõige suurema tagasilöögi võib anda pööre senises majanduspoliitikas, mida on kõige enam karta Keskerakonna võimule pääsedes.

Majandushoogu pidurdab oodatav tööstussektori palkade kasv, mis seni toodangu kasvule oluliselt alla jäänud. Seda nii otseselt kui kaudselt, tarbimist ja inflatsiooni suurendades. Probleeme tekitab kvalifitseeritud oskustööjõu nappus. Muret valmistab veel riigi käes olevate ettevõte erastamisega venitamine. Piisab, kui nimetada Eesti Energiat, Eesti Raudteed, Eesti Põlevkivi. Oma mõju võivad avalda Saksa marga tugevnemine, laenuintresside alanemise peatumine jm.

Ent kõigele sellele vaatamata ei ole mingit põhjust ennustada langust Eesti tööstuse arenemises. Nõustudes konjunktuuriinstituudi kaasatud ekspertgrupiga, et vähemalt kuus kuud tõus kindlasti jätkub, ei näe ometigi põhjust, et samasugune areng ei võiks jätkuda ka järgmistel aastatel.