• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulised tantsud domeeninimede ümber

    Düsseldorfi ringkonnakohus leidis käesoleva aasta kevadel, et kostjapoolne Interneti domeeninime «EPSON.de» reserveerimine rikkus tuntud printerite valmistaja Epson Germany GmbH õigusi. Sellega langetati Saksamaa ajaloo kõige põhjapanevam otsus domeeninimede näppamise asjus. Kohus leidis, et Interneti domeeninime «EPSON.de» reserveerimine rikuks kaubamärgi- ja konkurentsiseadust ja õigust kasutada oma nime. Seega, kostjale tehti korraldus tühistada oma domeeninimi ja lõpetada «EPSON.de» kasutamine. Kohus kinnitas, et Epson võiks toetuda oma kaubamärgiõigustele, ja otsustas, et ärinime kaitsmine kasutamise eest kolmandate isikute poolt viisil, mis põhjustaks segadust, laieneb ka Internetile, mille kasutajad tõenäoliselt oletaksid, et «EPSON.de» nime all esineva kodulehekülje omanik on hageja.
    Lisaks selgus, et kostja motiiviks sellise domeeninime registreerimisel oli hagejalt loovutamisraha väljapressimine, mis leidis kinnitust, kui kostja lubas Epsonile «vabastada» domeeninimi 200 000 Eesti krooni eest. Kostja kavatses üsna ilmselt nõuda just sellist summat, mis oleks odavam kui aeganõudev kohtuuste kulutamine, kuid mis võimaldaks omandada soovitav domeeninimi võimalikult kiiresti.
    Selline teguviis on konkurentsiseaduse sätete kohaselt vastuolus heade kommete ja tavadega ja leiti olevat kõlvatu, sest kostjal polnud mingeid õigusi «Epsoni» nimetusele. Kohus leidis, et antud juhtumi arutamine kuulub tema kompetentsi, kinnitades, et Internetis sooritatud seadusevastase toimingu teostamise paik on iga paik, kus vaadeldavat kodulehekülge kavatsetakse kasutada (Interneti tippdomeen «de» viitab Saksamaale).
    Eestis tegeleb domeeninimede registreerimisega Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk (EENet). Domeeninime valiku kriteeriumid on üsna pealiskaudsed: a) nimi ei tohi kõlada halvamaiguliselt enimlevinud keeltes; b) nimi ei tohi varem domeeninimena registreeritud olla. Kuid samas polevat ka tõenäoline näiteks domeeninime «coca-cola» registreerimine kõrvalistele isikutele.
    International Ad Hoc Committee (IAHC) memorandumi kohaselt võiks iga domeeninime, mis on identne või ligilähedaselt sarnane tähelis-numbrilisele jadale, mis on rahvusvaheliselt tuntud ja mille kohta eksisteerivad tõestatavad intellektuaalomandi õigused, kasutada vaid taoliste tõestatavate intellektuaalomandi õiguste omaniku loal. Ilmselt oleks otstarbekas sarnase printsiibi rakendamine ka Eestis.
    Kuna on üsna keeruline prognoosida, kuivõrd tõenäoline oleks refereeritud Saksamaa kohtulahendile sarnase resultaadi saavutamine Eestis, oleks mõttekas ka kaubamärke omavatel Eesti firmadel igaks juhuks Eestis registreeritud domeeninimedel silm peal hoida (nendega saab tutvuda nt Interneti aadressil www. eenet.ee/EENet/domeenid.html). Vähemalt üks selline näide, kus Eestis registreeritud kaubamärki kasutab teine firma oma domeeninimena samade teenuste osutamisel, on olemas. Aga sellest ehk edaspidi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.