• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulised tantsud domeeninimede ümber

    Düsseldorfi ringkonnakohus leidis käesoleva aasta kevadel, et kostjapoolne Interneti domeeninime «EPSON.de» reserveerimine rikkus tuntud printerite valmistaja Epson Germany GmbH õigusi. Sellega langetati Saksamaa ajaloo kõige põhjapanevam otsus domeeninimede näppamise asjus. Kohus leidis, et Interneti domeeninime «EPSON.de» reserveerimine rikuks kaubamärgi- ja konkurentsiseadust ja õigust kasutada oma nime. Seega, kostjale tehti korraldus tühistada oma domeeninimi ja lõpetada «EPSON.de» kasutamine. Kohus kinnitas, et Epson võiks toetuda oma kaubamärgiõigustele, ja otsustas, et ärinime kaitsmine kasutamise eest kolmandate isikute poolt viisil, mis põhjustaks segadust, laieneb ka Internetile, mille kasutajad tõenäoliselt oletaksid, et «EPSON.de» nime all esineva kodulehekülje omanik on hageja.
    Lisaks selgus, et kostja motiiviks sellise domeeninime registreerimisel oli hagejalt loovutamisraha väljapressimine, mis leidis kinnitust, kui kostja lubas Epsonile «vabastada» domeeninimi 200 000 Eesti krooni eest. Kostja kavatses üsna ilmselt nõuda just sellist summat, mis oleks odavam kui aeganõudev kohtuuste kulutamine, kuid mis võimaldaks omandada soovitav domeeninimi võimalikult kiiresti.
    Selline teguviis on konkurentsiseaduse sätete kohaselt vastuolus heade kommete ja tavadega ja leiti olevat kõlvatu, sest kostjal polnud mingeid õigusi «Epsoni» nimetusele. Kohus leidis, et antud juhtumi arutamine kuulub tema kompetentsi, kinnitades, et Internetis sooritatud seadusevastase toimingu teostamise paik on iga paik, kus vaadeldavat kodulehekülge kavatsetakse kasutada (Interneti tippdomeen «de» viitab Saksamaale).
    Eestis tegeleb domeeninimede registreerimisega Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk (EENet). Domeeninime valiku kriteeriumid on üsna pealiskaudsed: a) nimi ei tohi kõlada halvamaiguliselt enimlevinud keeltes; b) nimi ei tohi varem domeeninimena registreeritud olla. Kuid samas polevat ka tõenäoline näiteks domeeninime «coca-cola» registreerimine kõrvalistele isikutele.
    International Ad Hoc Committee (IAHC) memorandumi kohaselt võiks iga domeeninime, mis on identne või ligilähedaselt sarnane tähelis-numbrilisele jadale, mis on rahvusvaheliselt tuntud ja mille kohta eksisteerivad tõestatavad intellektuaalomandi õigused, kasutada vaid taoliste tõestatavate intellektuaalomandi õiguste omaniku loal. Ilmselt oleks otstarbekas sarnase printsiibi rakendamine ka Eestis.
    Kuna on üsna keeruline prognoosida, kuivõrd tõenäoline oleks refereeritud Saksamaa kohtulahendile sarnase resultaadi saavutamine Eestis, oleks mõttekas ka kaubamärke omavatel Eesti firmadel igaks juhuks Eestis registreeritud domeeninimedel silm peal hoida (nendega saab tutvuda nt Interneti aadressil www. eenet.ee/EENet/domeenid.html). Vähemalt üks selline näide, kus Eestis registreeritud kaubamärki kasutab teine firma oma domeeninimena samade teenuste osutamisel, on olemas. Aga sellest ehk edaspidi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.