Kalurite liidu juhatuse esimehe Toivo Orgussaare sõnul on limiidid vaja kehtestada selleks, et säilitada kalavarusid. «Praegune püügivõimsus kipub ületama eraldatud kvoote ja seetõttu on kalavarud hakanud vähenema,» ütles Orgussaar.

Kui me laevadele limiite ei jaga, peavad kõik laevad osalise koormusega töötama, sest uusi laevu soetatakse kogu aeg juurde, rääkis Orgussaar. Tema sõnul tuleb laevaomanikel edaspidi uusi laevu juurde ostes samal ajal vanemad maha kanda. «Saadame ka valitsusele kirja, et antaks välja määrus, mis määratleks laevade juurde ostmise korra,» lisas Orgussaar.

Püügilt eemal olnud laevadel on õigus limiiti juurde taotleda juhul, kui laev oli remondis või jäävangis.

Laevad saavad limiiti juurde vaid siis, kui mõni teine laev oma limiidi neile müüb või rendib.

Orgussaare sõnul tähendab püügilimiitide jagamine pikemas perspektiivis seda, et kalalaevastiku suurus väheneb. «Laevade arv ei vähene järsult, vaid järk-järgult,» lisas Orgussaar.

Hiiu Kaluri tütarettevõtte ASi Dagomar juhataja Marek Harjaku sõnul peaks tulevikus kala püüdma umbes 30--40 laeva. Praegu on Eesti kalalaevastikus 150 laeva, keskmise vanusega 20 aastat.

Laevadel, mis püügilimiiti täis ei püüa, vähendatakse järgmisel aastal seda püüdmata jäänud limiidi ulatuses ja selle normi kasutamise õigus kandub edasi mõnele teisele laevale.

See aasta on esimene, mil Eesti täidab kogu kalakvoodi. Eesti tänavune kalakvoot on 116 743 tonni, ELile on müüdud 36 900 tonni kala.