Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti põllumees hääletati hoopis kotist välja!

    Äripäeva toimetus muretseb 15. oktoobri juhtkirjas «Hääletati kotijooksu poolt», nagu pidurdaks tollide kehtestamine põllumajanduse loomulikku «hääbumist».
    Autoritel on õigus: Eesti omab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas kindlalt juhtpositsiooni põhitootmisharude hääbumises ja on saavutanud esikoha sigade arvu ja linnuliha tootmise vähenemises ning Bulgaaria järel teise koha veiste arvu vähenemises. Võrreldes nende riikide keskmise vähenemise tempoga, edestame naabreid 1,5--2kordselt.
    Autorite arvates oleks lühinägelik arvata, nagu oleks välismaised põllumajandustootjad «omavahel kokku leppinud, et suretada madalate hindade abil Eesti põllumajandus välja...».
    Selles väites puudub loogika, sest Euroopa farmer saab näiteks liitri piima müügist 4,70 krooni pluss tulutoetused loomade arvu ja külvipinna järgi, Eesti põllumees sai I poolaastal 2,57 krooni liitri eest.
    Loogika puudub ka väites, nagu põhjustaksid tollid ebastabiilsust.
    Suhteliselt kõrged tollid Euroopa Liidus (70--170%) ja perioodiliselt muutuvast ületoodangust lahtisaamiseks kaubanduse kaudu makstavad ekspordisubsiidiumid muudavad selle majandusühenduse siseturu stabiilseks ja maailmaturu väga ebastabiilseks.
    Seega autorid komistavad ühe reha otsa koguni kolmel korral: esiteks -- teiste riikide farmerid ei tooda odavat toitu; teiseks -- tollide abil on saavutatud siseturu stabiilsus ning kolmandaks -- ebastabiilne maailmaturg ei saa tagada Eesti siseturu stabiilsust, vaid vastupidi suurendab oluliselt mõttetut riski. Sel põhjusel on paljud põllumehed, kes normaalkonkurentsi tingimustes oleks jätkanud, tootmise lõpetanud.
    Lühinägelikkus ei seisne teiste riikide põllumeeste salasepitsustes kahtlustamises, vaid selles, nagu võiks pidu teiste riikide maksumaksjate arvel kesta igavesti.
    Selles võib lugeja veenduda juuresolevat tabelit vaadates ühe põhitoiduaine -- nisu -- näite varal.
    Juhtkirjas avaldatakse, viidates Maalehele, väljamõeldis, nagu ma oleks väitnud, et tollid tõstavad hindu 30 protsendi võrra. Seda naiivset demagoogiat võiks eeltoodud näite varal kontrollida algklasside õpilane, kes oskab aritmeetilisi tehteid.
    Kui palju tõuseb saia hind, kui tooraine -- teravilja -- hinna osatähtsus imporditud vilja puhul on 15 protsenti ja teravilja toll kehtestatakse tasakaalustava kaitse tasemel näiteks 30 protsenti?
    Lihtne arvutus näitab, et tooraine hinna tõus seoses tolli kehtestamisega põhjustab saia hinna tõusu viis protsenti. See kehtib juhul, kui orienteerutakse ainult impordile. Kodumaist toorainet kasutades peaks hind langema.
    Siinkohal tuleks kotisjooksu organisaatoritel vastata mitmele piinlikkust tekitavale küsimusele: Kuhu on kadunud odav import? Mida taotletakse tarbijate lollitamisega? Kas autorid pole informeeritud sellest, et juhul kui maailma kaubandusorganisatsioonil ja teiste riikide maksumaksjatel õnnestub rahvusvaheline toiduainete kaubandus liberaliseerida, siis maailmaturu hinnad tõusevad ja selles protsessis kaotavad nende riikide tarbijad, kes on lootnud toiduainete impordile?
    Ühes siiski on Äripäeva autoritel õigus: ajutisi ja juhuslikke abinõusid ei või kasutada.
    Miks seda tehti, tuleks küsida ettepanekute autoritelt enestelt.
    Maasaadikutele tundub, et opositsioon käitus põhimõttel: kuna täielikult vastu seista ei õnnestu, siis tegutseme põhimõttel -- tilk tõrva rikub ära terve meepoti!
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.