Eesti põllumees hääletati hoopis kotist välja!

Äripäeva toimetus muretseb 15. oktoobri juhtkirjas «Hääletati kotijooksu poolt», nagu pidurdaks tollide kehtestamine põllumajanduse loomulikku «hääbumist».

Autoritel on õigus: Eesti omab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas kindlalt juhtpositsiooni põhitootmisharude hääbumises ja on saavutanud esikoha sigade arvu ja linnuliha tootmise vähenemises ning Bulgaaria järel teise koha veiste arvu vähenemises. Võrreldes nende riikide keskmise vähenemise tempoga, edestame naabreid 1,5--2kordselt.

Autorite arvates oleks lühinägelik arvata, nagu oleks välismaised põllumajandustootjad «omavahel kokku leppinud, et suretada madalate hindade abil Eesti põllumajandus välja...».

Lihtne arvutus näitab, et tooraine hinna tõus seoses tolli kehtestamisega põhjustab saia hinna tõusu viis protsenti. See kehtib juhul, kui orienteerutakse ainult impordile. Kodumaist toorainet kasutades peaks hind langema.

Siinkohal tuleks kotisjooksu organisaatoritel vastata mitmele piinlikkust tekitavale küsimusele: Kuhu on kadunud odav import? Mida taotletakse tarbijate lollitamisega? Kas autorid pole informeeritud sellest, et juhul kui maailma kaubandusorganisatsioonil ja teiste riikide maksumaksjatel õnnestub rahvusvaheline toiduainete kaubandus liberaliseerida, siis maailmaturu hinnad tõusevad ja selles protsessis kaotavad nende riikide tarbijad, kes on lootnud toiduainete impordile?

Ühes siiski on Äripäeva autoritel õigus: ajutisi ja juhuslikke abinõusid ei või kasutada.

Miks seda tehti, tuleks küsida ettepanekute autoritelt enestelt.

Maasaadikutele tundub, et opositsioon käitus põhimõttel: kuna täielikult vastu seista ei õnnestu, siis tegutseme põhimõttel -- tilk tõrva rikub ära terve meepoti!