The Economisti avaldatud pessimism on õigustamatu

The Economist hoiatas, et Eestis, Lätis, Poolas, Slovakkias ja Ukrainas võivad kohalikud valuutad sattuda spekulatiivsete rünnakute alla. Pessimistlike järelduste aluseks on nende riikide jooksevkontodefitsiidi, valuuta reaalkursi tõusu, eelarve tasakaalu, valuutareservide mahu ja rahapakkumise juurdekasvu analüüs.

Leedu keskpanga makromajanduse osakonna direktor Raimondas Kuodis ütles, et Leedu valuutakomitee süsteem suudab maksebilansi tasakaalustada. Ta deklareeris, et keskpank suudaks seista vastu võimalikele spekulatiivsetele rünnakutele liti vastu, mis võivad tuleneda riigi jooksevkontodefitsiidi kasvust. Maksebilansi defitsiit käivitab automaatselt kaitsemehhanismi: keskpanga reservid hakkavad kahanema, vähendades rahapakkumist ning viies üles intressimäärad. See vähendab tarbimist ning seeläbi ka importi.

Kuodise sõnul ei tuleks muretseda mitte impordi liiga kiire kasvu, vaid hoopis ekspordi liiga aeglase kasvu pärast. Siinkohal tuleb rõhutada, et Leedu oli ekspordi kasvult möödunud aastal maailma juhtiv riik. Seepärast ei saa ka litti ülehinnatuks pidada.

Leedu jooksevkontodefitsiidi põhjuseks on riigieelarve defitsiit ja suur investeeringute sissevool Leetu. «Seetõttu on meil võimalik tarbida rohkem kui me teenime,» ütles Kuodis.

Lühiajaliste spekulatiivsete investeeringute sissevool Leedusse on palju väiksem kui valuutakriisieelsesse Mehhikosse, T?ehhi Vabariiki või Taisse. Kuodise sõnul ei ole Leedu finantsturg likviidne ning seetõttu on raske sealt kiiresti lahkuda.

Leedu Panga plaan kaotada järk-järgult valuutakomitee süsteem on tekitanud ärevust riigi tööstusringkondades.

Leedu töösturite liidu juhatus korraldas koosoleku, et arutada, mis saab, kui peaks katkestatama Leedu liti seotus dollariga. Töösturid tahavad teada, kui tugevaks kujuneb litt teiste valuutades suhtes. «Valitsus ja keskpank on kinnitanud, et litt on tugev, kuid on ebaselge, mida see tähendab,» ütles üks Kaunase tööstur. BNS