Eesti Gaasi aktsiate nimiväärtus vähenes

Aktsiate splittimine on osa Eesti Gaasi ettevalmistustest ettevõtte aktsiate noteerimiseks Tallinna börsil. Eesti Gaasi juhatuse esimehe Aarne Saare sõnul on ettevõtte nõukogu teinud põhimõttelise otsuse börsile mineku kohta, kuid kindlat tähtaega pole veel määratud.

«Tehniliselt pole börsile minek võimalik enne järgmise aasta kevadet, kui on tehtud ettevõtte majandustulemuste audit,» ütles Saar. «Juhul kui Eesti Gaas lõpetab selle aasta kahjumiga, tuleb börsile minek börsi reglemendi järgi aasta võrra edasi lükata.»

Saar märkis, et Eesti Gaas loodab aasta lõpetada nullkasumiga, kuid see sõltub peamiselt valuutakursside kõikumisest, mis mõjutab oluliselt ostetava gaasi hinda. «Alates 1. septembrist on valuutarisk täiendatud hankelepingu alusel Gazpromiga küll jagatud, kuid risk on sellegipoolest suur,» lisas Saar.

Eesti Gaasi aktsionäride koosolek otsustas anda eelisostuõigusega A-tüüpi aktsiate omanikele võimalus vahetada aktsiad B-tüüpi aktsiate vastu. Vahetuse tulemusena moodustavad B-aktsiad Eesti Gaasi 38,8 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist 27,23 protsenti.

Eesti Gaasil on 1471 aktsionäri, neist A-tüüpi aktsiate omanikke oli enne üldkoosolekut 45. A-aktsiaid ei vahetanud ümber ettevõtte strateegilised investorid.

Juulis müüs riik talle kuulunud 39,3 protsendist Eesti Gaasi aktsiatest 12,33 protsenti avalikul enampakkumisel. Riik soovib endale jätta 10 protsenti Eesti Gaasi aktsiatest ja müüa ülejäänud 17 protsenti suuraktsionäridele Gazpromile ja Ruhrgasile.

Aarne Saare sõnul ei ole Gazprom ja Ruhrgas erastamisagentuuriga aktsiamüügi tingimuste üle veel kokkulepet saavutanud. Pärast riigiaktsiate omandamist suureneks Gazpromi osalus ligi 41 protsendini ja Ruhrgasi osalus 20,5 protsendini. BNS