• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Gaasi aktsiate nimiväärtus vähenes

    Aktsiate splittimine on osa Eesti Gaasi ettevalmistustest ettevõtte aktsiate noteerimiseks Tallinna börsil. Eesti Gaasi juhatuse esimehe Aarne Saare sõnul on ettevõtte nõukogu teinud põhimõttelise otsuse börsile mineku kohta, kuid kindlat tähtaega pole veel määratud.
    «Tehniliselt pole börsile minek võimalik enne järgmise aasta kevadet, kui on tehtud ettevõtte majandustulemuste audit,» ütles Saar. «Juhul kui Eesti Gaas lõpetab selle aasta kahjumiga, tuleb börsile minek börsi reglemendi järgi aasta võrra edasi lükata.»
    Saar märkis, et Eesti Gaas loodab aasta lõpetada nullkasumiga, kuid see sõltub peamiselt valuutakursside kõikumisest, mis mõjutab oluliselt ostetava gaasi hinda. «Alates 1. septembrist on valuutarisk täiendatud hankelepingu alusel Gazpromiga küll jagatud, kuid risk on sellegipoolest suur,» lisas Saar.
    Eesti Gaasi aktsionäride koosolek otsustas anda eelisostuõigusega A-tüüpi aktsiate omanikele võimalus vahetada aktsiad B-tüüpi aktsiate vastu. Vahetuse tulemusena moodustavad B-aktsiad Eesti Gaasi 38,8 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist 27,23 protsenti.
    Eesti Gaasil on 1471 aktsionäri, neist A-tüüpi aktsiate omanikke oli enne üldkoosolekut 45. A-aktsiaid ei vahetanud ümber ettevõtte strateegilised investorid.
    Juulis müüs riik talle kuulunud 39,3 protsendist Eesti Gaasi aktsiatest 12,33 protsenti avalikul enampakkumisel. Riik soovib endale jätta 10 protsenti Eesti Gaasi aktsiatest ja müüa ülejäänud 17 protsenti suuraktsionäridele Gazpromile ja Ruhrgasile.
    Aarne Saare sõnul ei ole Gazprom ja Ruhrgas erastamisagentuuriga aktsiamüügi tingimuste üle veel kokkulepet saavutanud. Pärast riigiaktsiate omandamist suureneks Gazpromi osalus ligi 41 protsendini ja Ruhrgasi osalus 20,5 protsendini. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.