Brasiilia börs kukkus kolmapäeval veel 10 protsendi võrra, sest kardetakse Aasia aktsia- ja valuutakriisi kandumist Ladina-Ameerika suurimasse riiki, mis võib riigi valitsust sundida valuutat devalveerima.

Devalveerimise tõenäosust suurendab suur riigieelarve puudujääk koos jooksevkonto defitsiidi ja üldlevinud arvamuse järgi ülehinnatud valuutaga.

Brasiilia jooksevkonto defitsiit tõusis septembris 4,3 protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on lähedane kriisi sattunud Aasia riikide näitajatele. Riigieelarve defitsiit moodustas SKTst viis protsenti.

Esimese katse leevendada reaali müügisurvet tegi Brasiilia keskpank oktoobri lõpus, tõstes peamisi intressimäärasid peaaegu kaks korda. Keskmine kuuintress tõusis 3,05 protsendini, riskides sellega, et aasta peale arvutatuna enam kui 40protsendiline intressimäär võib riigi majanduse langusesse paisata.

Kaks nädalat tagasi vallandunud Hongkongi valuutaspekulatsioonidest saadik on Brasiilia aktsiakursid kukkunud enam kui 30 protsenti, elustades mälestused 1994. aasta Mehhiko kriisist, mis laastas piirkonna riikide majandust.

Brasiilia majandusel aitas jalule tõusta reaali sidumine USA dollariga. Stabiliseerimisprogrammi käivitamisel riigis valitsenud 2700 protsendiline hüperinflatsioon on paari aastaga taltunud ning asendunud alla kümne protsendilise inflatsiooniga. Tasakaalu hinnaks on kõrged intressid.

Esmaspäeval avaldatud 18 miljardi dollariline säästupakett nägi ette maksude tõstmise ning avalike kulutuste piiramise. Samuti oli plaanis laiendada riigile kuuluvate ettevõtete erastamist. Riik tahab kaotada 30 000 töökohta, erastada teed ja veemajanduse ettevõtted ning tõsta makse. Tulumaksu tõstmise plaanist pidi valitsus kongressi survel siiski loobuma.

Valitsus lootis, et need abinõud aitavad investorite usalduse taastada. Järsk börsilangus näitas aga, et Aasia kriisist tekkinud usaldamatus tõusvate turgude vastu ohustab Brasiiliat endiselt. REUTER-KL-FT