• OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,25%6 590,46
  • DOW 300,47%45 974,81
  • Nasdaq −0,61%22 197,6
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,57
  • OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,25%6 590,46
  • DOW 300,47%45 974,81
  • Nasdaq −0,61%22 197,6
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,57
  • 21.11.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leedu tahab jaotusvõrgud erastada

Elektrivõrkude hind on ca 748 mln litti.
Elektrivõrkude uued omanikud saavad enda kontrolli alla elektrienergia jaemüügituru, hakkavad ise kehtestama hindu ja sisse nõudma makse.
Kõige atraktiivsemad investeerimisobjektid on Kaunase ja Vilniuse elektrivõrgud, millel on kõige suurem tarbijaskond.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Majandusminister Vincas Babilius koostas spetsiaalse töögrupi, mis peab koostama detsembri alguseks elektrivõrgu emaettevõttest lahutamise ning müügi skeemi.
Leedu Energia direktori Rimvydas Ruksenase sõnul ei ole müügivõrkude eraldamine võimalik enne järgmise aasta augustit.
Energiavõrkude erastamisest on Lietuvos Rytase teatel huvitatud lämmastikväetiste tootja Jonava Achema, mida juhib Leedu töösturite konföderatsiooni juhatuse esimees Bronislovas Lubys. Achema filiaal Achema Hidrostotys on juba ostnud mõned väiksemad hüdroelektrijaamad.
Analüütikute hinnangul on elektrienergiavõrgud Leedu investoritele üle jõu käiv investeering. Kõne alla tuleb nende ostmine, et võrgud hiljem vaheltkasuga edasi müüa, kirjutas ajaleht.
Elektrivõrkude erastamisest on huvitatud Norra investorid ning Saksa ja Rootsi kontsernid Preussag Elektra ja Vattenfall.
Analüütikute sõnul toob elektrivõrkude erastamine kaasa ka elektri hinnatõusu. Jaehind kasvaks 3--4 senti kilovatilt. Lõpphind tõuseb tõenäoliselt 7 protsenti. BNS

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele