Eraldusjooned ELis

Hoolimata Saksamaa ja Prantsusmaa kinnitustest, et liidu majanduspoliitikat koordineeritakse jätkuvalt rahandusministrite nõukogus, kardavad Rootsi ning teised rahaliidust välja jäävad riigid, et tegelikud otsused langetatakse edaspidi Euro-x nõukogu suletud istungitel.

Sel nädalal Luksemburgis toimuv tippkohtumine võib ära hoida liidu tõsise lõhenemise, kui suudetakse leida kompromiss, mis jätaks ka Suurbritanniale, Taanile, Rootsile ja Kreekale kaasarääkimise võimaluse.

Samas ei ole poliitikavaatlejate sõnul neil neljal riigil lõppkokkuvõttes siiski muud alternatiivi kui rahaliiduga ühineda, juhul kui ei soovita oma poliitilise mõjuvõimu kahanemist Euroopa Liidus.

Häälte jaotuse järgi ministrite nõukogus ei jätku Suurbritannial, Kreekal, Rootsil ja Taanil hääli, et blokeerida otsuseid, mis rahaliitu kuuluvad riigid Euro-x nõukogus on kokku leppinud. Nii võivad need riigid jääda kõrvale ka muude küsimuste arutamisest.

11 rahaliidu riiki saavad praktikas suunata kõiki otsuseid, mis langetatakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Ministrite nõukogu otsuse blokeerimiseks on vaja 26 häält. Rootsil, Taanil, Suurbritannial ja Kreekal on aga kokku vaid 22 häält.

Tippkohtumise eel on need neli riiki teinud aktiivset lobby-tööd, et enesele loodavas nõukogus koht kindlustada. Samal ajal kui rahaliidus on teemasid, kus ühisrahas mitteosalevatel riikidel kaasarääkimise õigust ei ole, nagu euro vahetuskursi määramine, on ka rida üldisi majandusküsimusi, mida tuleb lahendada ühiselt.

1. detsembri rahandusministrite kohtumine lõppes aga ilma kompromissiplaanita. Rahaliiduga 1999. aasta 1. jaanuaril liituvad riigid pole seni ülejäänutele jätnud muud valikut kui liituda Euro-x nõukoguga nende tingimustel või hoopis kõrvale jääda. REUTER-DI