• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eraldusjooned ELis

    Hoolimata Saksamaa ja Prantsusmaa kinnitustest, et liidu majanduspoliitikat koordineeritakse jätkuvalt rahandusministrite nõukogus, kardavad Rootsi ning teised rahaliidust välja jäävad riigid, et tegelikud otsused langetatakse edaspidi Euro-x nõukogu suletud istungitel.
    Sel nädalal Luksemburgis toimuv tippkohtumine võib ära hoida liidu tõsise lõhenemise, kui suudetakse leida kompromiss, mis jätaks ka Suurbritanniale, Taanile, Rootsile ja Kreekale kaasarääkimise võimaluse.
    Samas ei ole poliitikavaatlejate sõnul neil neljal riigil lõppkokkuvõttes siiski muud alternatiivi kui rahaliiduga ühineda, juhul kui ei soovita oma poliitilise mõjuvõimu kahanemist Euroopa Liidus.
    Häälte jaotuse järgi ministrite nõukogus ei jätku Suurbritannial, Kreekal, Rootsil ja Taanil hääli, et blokeerida otsuseid, mis rahaliitu kuuluvad riigid Euro-x nõukogus on kokku leppinud. Nii võivad need riigid jääda kõrvale ka muude küsimuste arutamisest.
    11 rahaliidu riiki saavad praktikas suunata kõiki otsuseid, mis langetatakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Ministrite nõukogu otsuse blokeerimiseks on vaja 26 häält. Rootsil, Taanil, Suurbritannial ja Kreekal on aga kokku vaid 22 häält.
    Tippkohtumise eel on need neli riiki teinud aktiivset lobby-tööd, et enesele loodavas nõukogus koht kindlustada. Samal ajal kui rahaliidus on teemasid, kus ühisrahas mitteosalevatel riikidel kaasarääkimise õigust ei ole, nagu euro vahetuskursi määramine, on ka rida üldisi majandusküsimusi, mida tuleb lahendada ühiselt.
    1. detsembri rahandusministrite kohtumine lõppes aga ilma kompromissiplaanita. Rahaliiduga 1999. aasta 1. jaanuaril liituvad riigid pole seni ülejäänutele jätnud muud valikut kui liituda Euro-x nõukoguga nende tingimustel või hoopis kõrvale jääda. REUTER-DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.