11. detsember 1997 kell 22:00

Gaasikärbete mõju majandusele

USA, kes algselt nõudis tööstuse survel heitmete külmutamist 1990. aastate tasemel, nõustus lõpuks selle taseme seitsmeprotsendilise vähendamisega. Euroopa Liit kärbib heitmeid kaheksa protsenti ning Jaapan, Kanada, Poola ja Ungari kuus protsenti. Venemaal ja Ukrainal, kelle gaasiheitmed on pärast NSV Liidu lagunemist tublisti alanenud, lubati nende tase külmutada. Ainult Austraalial lubatakse oma heitmeid kaheksa protsenti suurendada.

Osa arengustsenaariumide kohaselt toob selle otsuse rakendamine kaasa paljude energiamahukate tööstusharude kolimise arenenud riikidest arengumaadesse. Kõige rängemalt tabab see autotööstust ja metalli-, eriti alumiiniumitööstust.

Prognoosi kohaselt põhjustab gaasiheitmete kärpimine majandusliku kogutoodangu vähenemise aastaks 2010 Euroopa Liidus 1,6%, Jaapanis 1,3% ja USAs 1%. Washingtonis asuv Heritage Foundation mainib uute lisakuludena, et bensiinigallon kallineb 70 senti ja elektri hind tõuseb 40--50%. USA terasetootmine väheneb ennustuse järgi 30% ja seal kaob kuni 100 000 töökohta. USA president Bill Clinton, kes toetab ilmastiku soojenemise vastast võitlust, pareerib seda väitega, et suur osa töökohti kolib lihtsalt moodsatesse tööstusharudesse.

Edaspidi jätkub arutelu selle üle, kuidas kokkuleppe elluviimist jälgida ja selle mittetäitjaid korrale kutsuda. REUTER-ÄP

Hetkel kuum