• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti pääs kõnelustele mõjutab välisinvesteeringuid?

    Eriti positiivne mõju on sellel Eesti jaoks siis, kui tippkohtumisel toetatakse komisjoni ettepanekut kutsuda Ida-Euroopast läbirääkimistele viis riiki. See annab strateegilistele investoritele märku, et Eesti ettevõtluskliima ja poliitiline stabiilsus on koguni mõnevõrra paremad, kui nad seni arvanud on. Samuti tähendab see, et paljud siia regiooni kavandatud investeeringud tulevad just Eestisse. Tänu odavamale tööjõule võib Eesti muutuda näiteks Soomest atraktiivsemaks investeerijate jaoks, kes peavad vajalikuks tegutseda Venemaa lähikonnas.
    Loodetav ELi liikmeks saamine tähendab veel, et siinset finantsturgu vaadtakse üha enam ja enam kui stabiilset ja arenenud turgu, mis võimaldab pakkuda Eestit välja ka konservatiivsematele investoritele.
    Absoluutselt kindlasti. Tegelikult mõjus juba komisjoni suvine otsus, sest see oli selge märk, et Eesti poliitiline stabiilsus on piisav, et siin on edukalt kulgenud reformid, reguleeritud seadusandlus jne. Riigi muudabki välisinvesteerijatele atraktiivseks eelkõige poliitiline stabiilsus, samuti juurdepääs turgudele.
    Liitumisega teatavasti on garanteeritud ELi turg ning sellest aspektist mõjutaks Eesti kutsumine kõnelustele eeskätt just ELi-väliste riikide ja firmade otsuseid. Ma mõtlen siin Põhja-Ameerikat, Jaapanit, Kagu-Aasia riike, kellele Eesti oleks selle järel veelgi enam uus efektiivne võimalus ELi turule pääsemiseks. Alates sügisest on kõik kaalukamad investorid, kes meil külas on käinud, Eesti võimaliku ELiga liitumise vastu väga tõsist huvi üles näidanud.
    See on positiivne asi, sest usaldus Eesti vastu kasvab ja välisinvesteerijate huvi kasvab.
    Kunda Nordicus otseselt ühtegi projekti läbirääkimistele kutsumise taga ei oota, sest meil on juba esimene etapp investeeringute poolel tehtud.
    Praegu ei ole uusi plaane, mille puhul see otsus võiks olla tingimuseks. Ning meie klientide ja koostööpartnerite poolelt ei ole samuti oodata, et midagi uut hakataks tegema, kui selline otsus tuleb. Seda mitte.
    Aga Eestimaal on mitu ehitusprojekti praegu ootamas finantseerimist. Kuna meie oleme osa ehitusturust, tähendab nende jätkamine kohe meile tsemendi müügi suurenemist.
    Ma ei usu, et see olu-liselt mõjutab. Sest need on ainult läbirääkimised ja keegi ei tea veel, mis edasi saab. Ei usu, et see praegu annab avansina midagi. Vene ettevõtjad muidugi tahavad Eestisse raha paigutada, aga siinne investeerimiskliima peaks olema natukene soojem. Tagatisi ja tingimusi peaks rohkem olema. Riik ise peab otsustama, mida veel on vaja teha selleks ja milliseid seadusi muuta.
    See, et Venemaale ei pruugi Eesti liikumine ELi poole poliitiliselt meeldida, ettevõtjate suhtumist ei mõjuta. Nemad ei pööra nii palju tähelepanu poliitikale, sest äri on äri. Ükskõik missugune on riik või poliitika, äri läheb ikka edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.