• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti pääs kõnelustele mõjutab välisinvesteeringuid?

    Eriti positiivne mõju on sellel Eesti jaoks siis, kui tippkohtumisel toetatakse komisjoni ettepanekut kutsuda Ida-Euroopast läbirääkimistele viis riiki. See annab strateegilistele investoritele märku, et Eesti ettevõtluskliima ja poliitiline stabiilsus on koguni mõnevõrra paremad, kui nad seni arvanud on. Samuti tähendab see, et paljud siia regiooni kavandatud investeeringud tulevad just Eestisse. Tänu odavamale tööjõule võib Eesti muutuda näiteks Soomest atraktiivsemaks investeerijate jaoks, kes peavad vajalikuks tegutseda Venemaa lähikonnas.
    Loodetav ELi liikmeks saamine tähendab veel, et siinset finantsturgu vaadtakse üha enam ja enam kui stabiilset ja arenenud turgu, mis võimaldab pakkuda Eestit välja ka konservatiivsematele investoritele.
    Absoluutselt kindlasti. Tegelikult mõjus juba komisjoni suvine otsus, sest see oli selge märk, et Eesti poliitiline stabiilsus on piisav, et siin on edukalt kulgenud reformid, reguleeritud seadusandlus jne. Riigi muudabki välisinvesteerijatele atraktiivseks eelkõige poliitiline stabiilsus, samuti juurdepääs turgudele.
    Liitumisega teatavasti on garanteeritud ELi turg ning sellest aspektist mõjutaks Eesti kutsumine kõnelustele eeskätt just ELi-väliste riikide ja firmade otsuseid. Ma mõtlen siin Põhja-Ameerikat, Jaapanit, Kagu-Aasia riike, kellele Eesti oleks selle järel veelgi enam uus efektiivne võimalus ELi turule pääsemiseks. Alates sügisest on kõik kaalukamad investorid, kes meil külas on käinud, Eesti võimaliku ELiga liitumise vastu väga tõsist huvi üles näidanud.
    See on positiivne asi, sest usaldus Eesti vastu kasvab ja välisinvesteerijate huvi kasvab.
    Kunda Nordicus otseselt ühtegi projekti läbirääkimistele kutsumise taga ei oota, sest meil on juba esimene etapp investeeringute poolel tehtud.
    Praegu ei ole uusi plaane, mille puhul see otsus võiks olla tingimuseks. Ning meie klientide ja koostööpartnerite poolelt ei ole samuti oodata, et midagi uut hakataks tegema, kui selline otsus tuleb. Seda mitte.
    Aga Eestimaal on mitu ehitusprojekti praegu ootamas finantseerimist. Kuna meie oleme osa ehitusturust, tähendab nende jätkamine kohe meile tsemendi müügi suurenemist.
    Ma ei usu, et see olu-liselt mõjutab. Sest need on ainult läbirääkimised ja keegi ei tea veel, mis edasi saab. Ei usu, et see praegu annab avansina midagi. Vene ettevõtjad muidugi tahavad Eestisse raha paigutada, aga siinne investeerimiskliima peaks olema natukene soojem. Tagatisi ja tingimusi peaks rohkem olema. Riik ise peab otsustama, mida veel on vaja teha selleks ja milliseid seadusi muuta.
    See, et Venemaale ei pruugi Eesti liikumine ELi poole poliitiliselt meeldida, ettevõtjate suhtumist ei mõjuta. Nemad ei pööra nii palju tähelepanu poliitikale, sest äri on äri. Ükskõik missugune on riik või poliitika, äri läheb ikka edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.