Kas Eesti pääs kõnelustele mõjutab välisinvesteeringuid?

Eriti positiivne mõju on sellel Eesti jaoks siis, kui tippkohtumisel toetatakse komisjoni ettepanekut kutsuda Ida-Euroopast läbirääkimistele viis riiki. See annab strateegilistele investoritele märku, et Eesti ettevõtluskliima ja poliitiline stabiilsus on koguni mõnevõrra paremad, kui nad seni arvanud on. Samuti tähendab see, et paljud siia regiooni kavandatud investeeringud tulevad just Eestisse. Tänu odavamale tööjõule võib Eesti muutuda näiteks Soomest atraktiivsemaks investeerijate jaoks, kes peavad vajalikuks tegutseda Venemaa lähikonnas.

Loodetav ELi liikmeks saamine tähendab veel, et siinset finantsturgu vaadtakse üha enam ja enam kui stabiilset ja arenenud turgu, mis võimaldab pakkuda Eestit välja ka konservatiivsematele investoritele.

Absoluutselt kindlasti. Tegelikult mõjus juba komisjoni suvine otsus, sest see oli selge märk, et Eesti poliitiline stabiilsus on piisav, et siin on edukalt kulgenud reformid, reguleeritud seadusandlus jne. Riigi muudabki välisinvesteerijatele atraktiivseks eelkõige poliitiline stabiilsus, samuti juurdepääs turgudele.

Liitumisega teatavasti on garanteeritud ELi turg ning sellest aspektist mõjutaks Eesti kutsumine kõnelustele eeskätt just ELi-väliste riikide ja firmade otsuseid. Ma mõtlen siin Põhja-Ameerikat, Jaapanit, Kagu-Aasia riike, kellele Eesti oleks selle järel veelgi enam uus efektiivne võimalus ELi turule pääsemiseks. Alates sügisest on kõik kaalukamad investorid, kes meil külas on käinud, Eesti võimaliku ELiga liitumise vastu väga tõsist huvi üles näidanud.

See on positiivne asi, sest usaldus Eesti vastu kasvab ja välisinvesteerijate huvi kasvab.

Kunda Nordicus otseselt ühtegi projekti läbirääkimistele kutsumise taga ei oota, sest meil on juba esimene etapp investeeringute poolel tehtud.

Praegu ei ole uusi plaane, mille puhul see otsus võiks olla tingimuseks. Ning meie klientide ja koostööpartnerite poolelt ei ole samuti oodata, et midagi uut hakataks tegema, kui selline otsus tuleb. Seda mitte.

Aga Eestimaal on mitu ehitusprojekti praegu ootamas finantseerimist. Kuna meie oleme osa ehitusturust, tähendab nende jätkamine kohe meile tsemendi müügi suurenemist.

Ma ei usu, et see olu-liselt mõjutab. Sest need on ainult läbirääkimised ja keegi ei tea veel, mis edasi saab. Ei usu, et see praegu annab avansina midagi. Vene ettevõtjad muidugi tahavad Eestisse raha paigutada, aga siinne investeerimiskliima peaks olema natukene soojem. Tagatisi ja tingimusi peaks rohkem olema. Riik ise peab otsustama, mida veel on vaja teha selleks ja milliseid seadusi muuta.

See, et Venemaale ei pruugi Eesti liikumine ELi poole poliitiliselt meeldida, ettevõtjate suhtumist ei mõjuta. Nemad ei pööra nii palju tähelepanu poliitikale, sest äri on äri. Ükskõik missugune on riik või poliitika, äri läheb ikka edasi.