Riigikogu ja majanduskasv

Käesolev aasta läheb Eesti majandusajalukku kui väga kiire majanduskasvu aasta. Järgmiseks aastaks analüütikud ja ettevõtjad kahjuks enam 9--10 protsendi suurust majanduskasvu ei julge prognoosida.

Üksmeelselt usutakse, et 1998. aastal on majanduskasv 5--7 protsendi ringis. Majanduskasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks peetakse sügisel Eestit tabanud rahaturukriisi, mille tulemusena laenuraha oluliselt kallines ja mis võib järgmisel aastal Eesti ettevõtete hulgas tekitada väikese pankrotilaine.

Kui käesoleval aastal liikusid valitsuse ja keskpanga juhtivates peades majanduse mahajahutamise mõtted, siis viimaseid tormilisi sündmusi arvestades tuleb nüüd teha kannapööre ja hakata mõtlema sellele, kuidas majanduskasvu ergutada.

Vastasel korral võime ülejärgmiseks aastaks majanduskasvu kohta prognoose tehes kuulda analüütikuid ja ettevõtjaid rääkimas, et sellist kasvu, nagu oli 1998. aastal, enam sellel ja teisel põhjusel 1999. aastal ei tule.

Äripäeva toimetuse ühel juhtkirjakoosolekul tekkis toimetusel huvitav idee, kuidas tagada Eestile kiire ja stabiilne majanduskasv pikkadeks aastateks. Nimelt tuleb muuta riigikogu liikmetele palgaarvestuse korda ja põhimõtteid.

Praegu sõltub riigikogu liikme palk Eesti keskmisest palgast. Eesti majanduse arengule oleks aga palju kasulikum, kui riigikogu liikme palk seotakse otseselt majanduskasvuga. Riigikogu liikme palk tõuseb nii mitu protsenti, kui mitu protsenti kasvab majandus.

Võtad Toompeal vastu mõne rumala ettevõtluskeskkonda kahjustava seaduse ja mõne aja pärast tunned selle seaduse kahjulikku ja kurvastavat mõju, kui oma pangakonto seisu vaatad.