• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Briti pöidlakruvid Eesti telesideliidritele

    ASi Eesti Mobiiltelefon juhatuse esimees Tõnu Tee:
    Ma ei taha eelnõu tegijaid kritiseerida, eks igaüks on andnud oma parima. Aga mina nende asemel oleksin alustanud sellest, et koos operaatorfirmade juhtidega määratleda, milles üldse probleemid on ja mida oleks vaja reguleerida. Seaduse tegemine on pikk protsess ja kindlasti ei saa seda teha üksinda kabinetivaikuses mingi maa eeskuju järgi.
    Küsimus on selles, kas sidet kui majandusharu on tingimata vaja eraldi seadusega reguleerida. Meil on olemas statistikaamet, maksuamet, konkurentsiamet, tarbijakaitseamet, tervisekaitseamet, kohalike omavalitsuste ametid, elekterside inspektsioon, ja kõigile neile tuleb aru anda. Side spetsiifika on ikkagi vaid raadiosageduste jagamine ja eetrihäirete vältimine. Või on tõesti vaja reguleerida eraldi konkurentsi sides, transpordis, panganduses?
    Meie tahaksime rahulikult oma tööd teha. Meie firmal on tõesti hästi läinud, ilma et Eesti riik oleks siia sentigi raha sisse pannud. Kui seda hakatakse segama, siis tekib küsimus, et milleks.
    Kui räägime, et kõik peavad olema võrdsed, siis miks peab looma raskusi tugevamatele? Tuletab meelde kulakute tegemise aega, kui rikkad saadeti Siberisse. Kas on ikka nii, et kui ühel firmal läheb hästi, tuleb temaga midagi ette võtta?
    Ma arvan, et turg reguleerib enamiku asju ikka ise ära.
    Sideameti peadirektor saab määrata väidetavalt vaba konkurentsi soodustamiseks telekommunikatsiooniturgu valitsevad ettevõtjad, kelle tegevust jälgitakse eriti pingsalt.
    Valitsevateks võivad osutuda ettevõtted, kelle turuosa on üle veerandi ja kes ei suuda sideameti peadirektorile objektiivselt tõestada, et nende turuosa ei ohusta vaba konkurentsi.
    Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik tunnistab, et eelnõus on malli võetud Suurbritannia mudelist, mis näeb ette tugeva regulaatori olemasolu.
    Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga raha eest tehtud seaduseelnõu põhiideoloog on Astriku sõnul rahvusvaheline konsultatsioonifirma Tekinda Technical Services Ltd, mis võitis ministeeriumi korraldatud konkursi.
    ASi Eesti Telekom peadirektor Toomas Sõmera kinnitab, et eelnõu põhiosa kirjutasidki Briti eksperdid ja Eesti teede- ja sideministeeriumi ametnikud panid lihtsalt teksti loetavasse eesti keelde.
    «Võib ju vaielda, kas õigem poleks eeskuju võtta hoopis Põhjamaadest, aga kuna ministeerium esitab just sellise eelnõu, siis tuleb tööd teha selle kallal,» ütleb Sõmera.
    ASi Eesti Mobiiltelefon juhatuse esimees Tõnu Tee tõdeb, et enne eelnõu koostamist oleks võinud küsida ka nende arvamust, keda seadus puudutab.
    Seevastu Levicomi nõukogu esimees Tõnis Palts peab õigeks, et ministeerium asjaosalistelt midagi ei küsinud. «Valeviina seaduse tegemisest jäetakse ju ka kõrvale valeviina valmistajad,» lausub ta.
    Seaduse vastuvõtmisega on kiire, sest sellest sõltub erastatava Eesti Telekomi aktsia väärtus. «Ostjad peavad ju teadma, mida nad ostavad,» nendib Sõmera. Riik peab likvideerima ajaloolise ebaõigluse
    ASi Levicom nõukogu esimees Tõnis Palts:
    Riik peab lahendama olukorra, et riigile kuuluvad Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefon valitsevad turgu. Seaduse järele kaob vajadus siis, kui turul kujuneb välja toimiv konkurents, mis tagab tarbija huvide kaitse.
    Tugeva konkurentsi tekkimiseks peab sideamet olema informeeritud. Ilma äriteabeta ei saa ta objektiivselt otsustada, millal on õige aeg näiteks uut operaatorit turule lubada.
    Sideametil on kõigis riikides absoluutne võim, selline vahikoer on äärmiselt vajalik. Vaielda saab, kas Eestis saab talle anda piisava sõltumatuse. Et kas ei oleks õige, kui peadirektori ei määraks valitsus ministri ettepanekul, vaid parlament oma volituste viimasel aastal.
    Eelnõu muutub kindlasti veel märkimisväärselt
    ASi Eesti Telekom peadirektor Toomas Sõmera:
    Eelnõust kumab läbi soov osad firmad puuri panna. Riik peab mis tahes valdkondi reguleerima nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kedagi saab piirata rahvuslike ressursside, sageduste, numeratsiooniplaanide seisukohast, aga majanduslikke põhjuseid piirangutel olla ei tohiks.
    Sätted, kus on juttu mis tahes info andmise kohustusest sideametile, on nii äriseadustiku kui paljude teiste seaduste vastu. Kõigele vaatamata on eelnõu baasil võimalik edasi töötada, pärast esimest lugemist tuleb eelnõu projekt niikuinii valitsusest tagasi, nii et mina suhtuksin asja praegu väga rahulikult ja kutsuksin tegema konstruktiivseid ettepanekuid.
    Kui juba reguleerida, siis tugevalt ja korralikult
    Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik:
    Oleme seda meelt, et mis meil sideametist üldse kasu on, kui ta kuhugi juurde ei pääse ja ei ole suuteline turgu reguleerima. Seepärast ongi sideametile ja eeskätt ameti peadirektorile antud küllalt suured volitused. Samas on talle teatud asjade eest ette nähtud ka kriminaalkaristus.
    Loodava sideameti juht ei ole kindlasti Jumal taevas, küll aga on ta päevapoliitikast sõltumatu. Peadirektor ei saa teha midagi väljaspool seadust. Muidugi võib ette tulla olukordi, et mõni asi on vaieldav, aga ega kõike saa ka reguleerida.
    Kui keegi ütleb, et ei ole vaja tugevat regulaatorit, siis võime jätkata samamoodi nagu täna. See, kuidas asjad täna toimivad, on näha: kui tekib mõni konflikt, siis tullakse ministeeriumi, et tehke midagi. Aga meil ei ole praegu õigust oluliselt sekkuda.
    Loomulikult mõjub seadus valusalt neile, kes on turul valitsejad. Nende suhtes on karm kontroll. Euroopa direktiivide ja Euroopa telekommunikatsioonipoliitikaga on eelnõu üsna vastavuses. Kohati on arvestatud isegi niisuguseid variante, mis on Euroopas alles ettepanekute tasemel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.