Härrad ettevõtjad, Eesti on demokraatlik riik!

Paraku on tegemist vaid vahe-eesmärgi saavutamisega. Olukorras, kus maailmaturu hinnasignaalid on jõudnud kujundama Eesti majandusstruktuuri, sõltub meie edasine käekäik soovist neile anonüümsetele ning tihti paraku ka ebaratsionaalsetena tunduvatele käskudele alluda.

Kui me seda teeme, jätkub majanduskasv suure tõenäosusega pärast ajutist pidurdumist ka edaspidi, kui oma energiat hakatakse kulutama aga Eesti järjekordseks isoleerimiseks, võivad tulemused olla hukutavad.

Selles kvartalis rakendus tööle valuutakomiteesse projekteeritud automaatne kohanemismehhanism.

Juba 18. sajandi lõpus David Hume'i kirjeldatud loogilises ahelas tõusevad intressid, mis hindade lühiajalise suhtelise jäikuse juures toob kaasa majandustegevuse pidurdumise, alandades pikemaajalises plaanis omakorda inflatsiooni (või koguni hinnataset), kuni kõnealuse maa kaubad maailmaturul taas konkurentsivõimelisteks muutuvad.

Seega peab paari järgneva aasta jooksul toimuma ressursside ümberpaiknemine suletud sektorist avatud sektorisse. Kuivõrd kõige olulisemaks ressursiks on tööjõud, siis tuleb lähiaastatel arvestataval hulgal inimestel vahetada ilmselt oma ametikohta.

Et sellised muutused ei saa objektiivsetel põhjustel olla hetkelised ja valutud, siis iseloomustab järgnevat aastat madalama inflatsioonitempo kõrval suure tõenäosusega kasvav töötus, oluliselt väiksem majanduse kasvutempo ning üldnõudluse nõrgenemisest tingitud impordi vähenemine.

Kas viimane asjaolu vähendab Eesti jooksevkonto puudujääki, sõltub peaasjalikult majanduskasvust meie tähtsamatel eksporditurgudel, eelkõige Venemaal. Viimase osa oluline suurenemine Eesti ekspordi geograafilises struktuuris on olnud lõppeva aasta üks olulisemaid märke.

Hoolimata ajakirjanduse tohutust tähelepanust -- või pigem tänu sellele -- ei erine Tallinna väärtpaberibörs täna veel oluliselt kasiinost.