• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turusolkijad

    Leibur alandas hindu väljaspool Tallinna kuni 6%, väiketanklad müüvad bensiiniliitrit keskeltläbi 20 senti odavamalt jne. Odavamalt hakkamasaajad teenivad ära heakskiidu osalt tarbijatelt ning turusolkija tiitli konkurentidelt.
    Okay, tõmbame piiri maha. Igal asjal olgu kindel hind. Kõik, kes toodet sellest kallimalt müüvad, on spekulandid. Kõik, kes odavamalt, dumpingutegijad. Ning saamegi turu kõikvõimalikest solkijatest puhtaks: Doktori vorst maksab igavesest ajast igavesti 2.20, sadagu või pussnuge.
    Kui lõppeva aasta lehti märksõna «dumping» otsides läbi sirvida, eristub selgesti kaks valdkonda: põllumajandus ja toiduainetööstus ning kindlustus.
    Eesti Kindlustuse agarust teema käsitlemisel on tunda eriti viimasel ajal. Turusolkimiseks nimetavad firma juhid kindlustustoodete dumpinghindadega müümist või kindlustusteenuste vahendajatele ülemääraselt suure vahendustasu maksmist. Solkijad on teada, aga neid ei nimetata.
    Küsiksin, millele tuginedes väidetakse, et tegemist on dumpinghinnaga? Milline on ülemääraselt suur vahendustasu, õigemini -- milline on siis õige vahendustasu? Või milline peab olema poeriiulil leiva-saia hind, et ma võiksin selle dumpingupuhtuses kindel olla? Need küsimused jäävad vastuseta ja peavadki jääma. Kui näiteks kõik kindlustusfirmad pakuksid sarnast toodet täpselt ühesuguse hinnaga, oleksin hoopis kindel, et see on saavutatud ainult kartellikokkuleppe tõttu.
    Selliste turusolkimisjuttude taga on minu arvates sageli hoopis rääkijate soov teenida kindel hulk kasumit. Kuulugu nad ükskõik millisesse valdkonda. Kui siis keegi osa sellest kasumist endale tahab püüda, riputatakse talle halvustav silt külge. Niisiis olgem ausad -- asi pole niivõrd turu, kui hoopis kellegi kasumi solkimises.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.