Ärimaastik korrastub
Alanud aasta tuleb Eestiärimaastiku korrastumise aasta, sest ühinemiste ja pankrotistumiste tõttu kaovad mitmed nõrgad ettevõtted.
Möödunud aasta esimesel poolel kohalike suurpankade konkurentsiheitluses kiirelt alanenud laenuintressid hellitasid paljud firmad ära ja aitasid ettevõtetel oma probleeme peita. Sügisese rahaturukriisi ja laenuintresside tõusu mõjul hakkavad sel aastal need probleemid endast aga märku andma.
Ettevõtted peavad arvestama vähemalt 18--20 protsendi suuruse laenuintressiga ja tõenäoliselt laenuraha käesoleval aastal oluliselt ei odavne.
Kui aga võrrelda inflatsiooni taset laenuintressi tasemega, siis tegelikult ei ole Eestis laenuintressid sugugi röögatult kõrged. Pigem olid nad möödunud aastal ebaloomulikult madalad ja soodustasid raha raiskamist.
Võrreldes möödunud aastaga on 1998. aastal uutel ettevõtetel palju raskem äritegevust alustada. Kindlasti pärsib intresside tõus ka tegutsevate ettevõtete laienemisplaane.
Sellepärast tuli väljaspool Tallinna ja mõnda Harjumaa piirkonda kehtima hakanud tulumaksusoodustus õigel ajal. Nüüd oleks aeg astuda samm edasi ja Eestis tuleks täielikult kaotada ettevõtte tulumaks. Katteallikad sellise sammu tegemiseks on valitsusel olemas, vaja on ainult otsustusjulgust.
Investeeringute maht tänu mõnele suurerastamisele oluliselt ei vähene. Kõige tõenäolisem on, et realiseerub Eesti Telekomi erastamiskava. Võimalik, et eraomaniku kätte läheb ka osa Eesti Raudteest.
Teistest keerulisemaks muutub hulgimüügifirmade ja importööride olukord, samuti nende ettevõtete olukord, kes toodavad kestvuskaupu kohalikule turule või kes ei ole veel suutnud ennast korralikult mõnele välisturule kinnitada.
Pangandusmaastikult kaovad Äripäeva prognoosi kohaselt ära Maapank ja Tallinna Pank. Neile võib järgneda ka Forekspank.
Liitumisi ja ühinemisi on kindlasti oodata kindlustuses ja ehitusturul. Ehitustegevus alanud aastal tõenäoliselt pidurdub ja kindlasti on pärsitud ka kinnisvaraturg, kuid kinnisvaraturul suurt hinnalangust sel aastal veel ei tule.
Raske on ennustada, mis juhtub autofirmadega. Tõenäoliselt uute autode müük väheneb, sest turule tuleb palju kasutatud autosid.
Kui mujal maailmas prognoositakse Kagu-Aasia kriisi tulemusel Jaapani ja Lõuna-Korea autode ning selles piirkonnas toodetud arvutite ning olmeelektroonika hinna langust, siis Eestis jäävad uute autode hinnad tõenäoliselt muutumatuks. Arvutite hinnad on aga langenud pidevalt.
Rahulikumaks muutub olu-kord ka Tallinna väärtpaberibörsil. Enam ei toimu börsil nii suuri aktsiahindade hüppeid.
Suureneb oht, et börs jääb vinduma, sest väärtpaberiinspektsiooni mannetus ning börsi juhtkonna ja börsiettevõtete tegevus devalveeris väikeinvestori silmis börsi kõvasti. Ka 1998. aastal ei saa ükski siseinfo kasutaja karistada.
Positiivseks tendentsiks võib alanud aastal pidada seda, et börsile mineku buum on üle läinud ja enam ei trügi aktsiaturule vähetuntud ja väheatraktiivsed ettevõtted.
Äripäeva indeksi tõusuks prognoosib toimetus käesoleval aastal 80 protsenti ja see jõuab aasta lõpuks 1500 punktini. Majanduskasvuks prognoosib Äripäev 6--7 protsenti.