Ärimaastik korrastub

Alanud aasta tuleb Eestiärimaastiku korrastumise aasta, sest ühinemiste ja pankrotistumiste tõttu kaovad mitmed nõrgad ettevõtted.

Möödunud aasta esimesel poolel kohalike suurpankade konkurentsiheitluses kiirelt alanenud laenuintressid hellitasid paljud firmad ära ja aitasid ettevõtetel oma probleeme peita. Sügisese rahaturukriisi ja laenuintresside tõusu mõjul hakkavad sel aastal need probleemid endast aga märku andma.

Ettevõtted peavad arvestama vähemalt 18--20 protsendi suuruse laenuintressiga ja tõenäoliselt laenuraha käesoleval aastal oluliselt ei odavne.

Kui mujal maailmas prognoositakse Kagu-Aasia kriisi tulemusel Jaapani ja Lõuna-Korea autode ning selles piirkonnas toodetud arvutite ning olmeelektroonika hinna langust, siis Eestis jäävad uute autode hinnad tõenäoliselt muutumatuks. Arvutite hinnad on aga langenud pidevalt.

Rahulikumaks muutub olu-kord ka Tallinna väärtpaberibörsil. Enam ei toimu börsil nii suuri aktsiahindade hüppeid.

Suureneb oht, et börs jääb vinduma, sest väärtpaberiinspektsiooni mannetus ning börsi juhtkonna ja börsiettevõtete tegevus devalveeris väikeinvestori silmis börsi kõvasti. Ka 1998. aastal ei saa ükski siseinfo kasutaja karistada.

Positiivseks tendentsiks võib alanud aastal pidada seda, et börsile mineku buum on üle läinud ja enam ei trügi aktsiaturule vähetuntud ja väheatraktiivsed ettevõtted.

Äripäeva indeksi tõusuks prognoosib toimetus käesoleval aastal 80 protsenti ja see jõuab aasta lõpuks 1500 punktini. Majanduskasvuks prognoosib Äripäev 6--7 protsenti.