Toiduainete import litsentsi alla

Pärast valitsuse otsust mitte kehtestada kaitsetolle Euroopa Liidu riikide kaupadele esitasid maaerakonnad eelmise aasta lõpus koalitsioonipartnerile Koonderakonnale nõudmise võtta alternatiivse turu kontrollimehhanismina kasutusele toiduainete impordilitsentsid. Ettepanekut arutatakse ülehomsel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?anki sõnutsi aitaks litsentseerimine piiri panna fiktiivsetele toiduainete imporditehingutele, mida sooritatakse aastas paari miljardi krooni ulatuses.

Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri ütlusel on riikliku kontrollisüsteemi rakendamine Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimuseks, kuid suveks pole Euroopa Liidu standarditele vastava litsentsisüsteemi loomine võimalik.

Vitsur väitis, et euroliidu nõuetele vastava toiduimpordi litsentsisüsteemi rakendamiseks oleks vaja rajada piiripunktide juurde kontrollilaborid, mis käib Eestile kuuekuulise tähtaja korral üle jõu. «Mingisuguse ebatäiusliku vahevariandiga alustamine näib esmapilgul siiski otstarbekas,» lisas ta.

?ank pidas litsentsisüsteemi väljatöötamist põllumajandusministeeriumile jõukohaseks, kui valitsus peaks sellel nädalal litsentside kehtestamises kokku leppima. Ta lisas, et paar kuud kuluks õigusakti ettevalmistamiseks, paar kuud kooskõlastamiseks ja kahest kuust piisaks töötajate ettevalmistamiseks ning süsteemi rakendamiseks.

Kavandatav litsentsisüsteem pole kaubanduspiirang, lausus ?ank. «Maailma kaubandusorganisatsioon WTO, millega Eesti peab ühinemisläbirääkimisi, jälgib kiivalt, et kaubandusele ei rakendataks muid piiranguid kui tollid,» kinnitas ?ank.

Maaerakondade ettepanekule alla kirjutanud riigikogu Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar avaldas lootust, et litsentsisüsteem aitab võitu saada toiduaineturul levinud maksupettustest ning annab tarbijale ka välismaise toodangu suhtes kvaliteedigarantii. «Eesti lihakombinaadid on aeg-ajalt ostnud välismaalt ebakvaliteetset toorainet. Litsentsisüsteem peab sellised juhtumid välistama,» ütles 3000 siga ja 400 lehma pidava osaühingu Kaiu LT osanik Tiit Tammsaar.

Eesti ühe suurema toiduimportööri Rakvere lihakombinaadi ostudirektor Indrek Lekko avaldas kavandatava litsentseerimissüsteemi suhtes umbusku. «Kui litsentse hakkaks jagama näiteks siseministeerium, siis selgete kriteeriumide olemasolu korral ma ei kahtleks objektiivsuses. Kui litsentsihoovad lähevad mõne järelevalveorgani, nagu veterinaarkontrolli kätte, siis ennustan probleeme,» lausus Lekko.

Hulgimüügifirma Jungent nõukogu liige Kait Liinev kinnitas, et litsentseerimine oleks turu korrastamiseks vajalik. Liinevi väitel pole Eesti suurtele hulgimüügifirmadele konkurentideks mitte Eesti tootjad, vaid kohalikud väikesed maaletoojad. «Nad teevad pildi kirjuks toodetega, mida keegi ei tunne ja mille päritolus ning kvaliteedis ei saa kindel olla,» lausus Liinev.

Eesti suuremate hulgimüüjate hulka kuuluva ASi AbeStock müügidirektori Tõnu Lume sõnul on aga halb, kui litsentseerimise käigus hakataks väikestele hulgimüügifirmadele kitsendusi tegema. Paljud väikesed maaletoojad on leidnud endale ni?i, mida suurtel tegijatel poleks otstarbekas täitma hakata, lisas ta.

«Kui ametnikud hakkavad reguleerima konkurentsi ja otsustama, kes on hea, kes on paha, siis oleks võit ka riiklikust aspektist kaheldav,» ütles Lume.