• OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 1000,65%8 243,74
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,11
  • OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 1000,65%8 243,74
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,11
  • 29.01.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlva ärimees paneb püsti saetööstuskontserni

Kuus aastat tagasi Põlvas asutatud metsafirma AS Varu suurendas mullu oma käivet viis korda, 80 miljoni kroonini, ja kavandab tänavuseks aastakäibeks 220 miljonit krooni.
«Sellistes käibehüpetes pole midagi imelikku, sest oleme investeerinud saetööstustesse, kuivatitesse, metsavarumissüsteemi ja töötajate koolitusse märkimisväärse hulga miljoneid,» ütles ASi Varu juhatuse esimees Urmas Koit.
«Viime Näpi saeveski võimsuse 70 000--80 000 tihumeetri saematerjalini aastas ja see peaks olema Eesti suuruselt kolmas-neljas,» ütles Koit. Rakvere lähedal asuvasse Näpi saeveskisse on AS Varu investeerinud ligi 55 miljoni kroonini.
Eesti suurima saetööstuse, ASi Imavere Saeveski tegevdirektori Margus Kohava sõnul poleks selles midagi imestamisväärset, kui Näpi saeveski Imavere peenpalgi saeveskiga samade mahtudeni jõuab.
«Kui ettevõtet juhivad õiged mehed, tehtud on piisav investeering ja tagatud pidev varustatus palgiga, siis mina probleeme ei näe,» kommenteeris Kohava ASi Varu kiiret käibekasvu.
Eesti suuruselt teise saetööstuse, ASi Toftan tegevdirektor Tiit Kolk peab aga ASi Varu tänavust käibeprognoosi ülioptimistlikuks ja selle saavutamist uskumatuks.
«Meil on investeeringud tehtud ja suurendasime oma käivet mullu 87 miljonilt 130 miljonile ning sellise käibe kasvu saavutamiseks tuli näha küllaltki palju vaeva,» ütles Kolk. Tema arvates sarnaneb ASi Varu tänavune käibeprognoos rohkem Ühispanga mulluse kasumiprognoosiga.
Arvi Schilf juhib Lätis Iiri puidukaubandusfirmat ECT Company, mille üks koostööpartnereid on Läti suurim puidukontsern Nels. Mitme Eesti saetöösturi sõnul võib ASi Varu kiire edu taga ollagi Lätist pärit kapital ja Nelsi kontsern.
«See ei vasta absoluutselt tõele ja Läti metsatöösturitel polekski mõtet Eestisse investeerida, sest Eestis on konkurents tugevam, kulud suuremad ja toorme hind kõrgem,» ütles mullu Balti riikides miljardi kroonise käibe saavutanud ECT Company tegevjuht Schilf.
«AS Varu pole kunagi Lätist finantstuge saanud, oleme firmadesse paigutanud oma kapitali ja kohalikku laenuressurssi,» kinnitas ka Koit.
Küll käivitas aga AS Varu möödunud aasta lõpus oma Läti tütarfirma, mille kaudu on plaanis Eestisse tuua kuni 2000 tihumeetrit palki kuus. Lätis on palgi hind madalam kui Eestis, kuid kehtestatud on ümarmaterjali ekspordimaks, mis võib moodustada kuni 10 protsenti palgi hinnast.
Koidu sõnul kavatseb AS Varu tänavu käivitada Lätis oma liimpuitplaaditehase. Suuri investeeringuid mittevajav ettevõte on selleks otstarbeks juba välja vaadatud, lisas ta.
Varu ettevõtete gruppi kuulub peale Näpi peenpalgi saeveski veel jämepalgi saeveski Põlvas ja puidutööstuse saeveski. Kuivatite maht on aasta lõpuks Põlvas 20 000 ja Näpil 50 000 tihumeetrit saematerjali aastas.
Palgiga varustab saeveskeid AS Varu Mets, mille raiebrigaadide varumispiirkond hõlmab Eesti idapoolse ala Mõisakülast kuni Kundani. Varu on kokku ostnud üle 5000 hektari kasvavat metsa ja jätkab ses suunas tegevust.
Varu ettevõtete grupp annab praegu tööd 270 inimesele. Omanikeringis on viis inimest, kuid 95% aktsiatest jaguneb Urmas Koidu ja Arvi Schilfi vahel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele