Kas pangad petsid investorite usaldust?

Oleks oodanud meie liiderpankadelt ühinemise otsuse teavitamisest siis, kui on kindel, et läbirääkimised lõpevad positiivselt. Sellepärast oli väike pettumus, et nad teavitasid avalikkust enne, kui olid ise päris kindlad, et ühinemine teoks saab.

Sellise toore info levitamine läheb hea pangandustavaga vastuollu. Investorid, kes ostavad nende aktsiaid, ja ka nende kliendid tegid hulga kasutut tööd oma strateegiate korrigeerimisel. Nüüd tuleb strateegiat jälle muuta. Kooliraha maksavad investorid ja samuti kliendid, mitte pangad. Tundub, et selline infoga ümberkäiimine on Eestile omane.

Ka Tallinna Panga uus juhtkond pakkus alguses välja eesmärgi saavutada 35% Balti turust, kuid hiljem tõmbus tagasi ja räägib nüüd 14 protsendist. Selline käitumine tõmbab alla meie panganduse reitingut kogu maailmas. Usun, et välisinvestorite raha, mida pikisilmi Tallinna börsile oodatakse, jääb nüüd kõhklema ja osa sellest rahast jääb ilmselt Eestisse tulemata.

Investorina minul küll midagi Hansapan-gale ja Hoiupangale ette heita ei ole ja ma ei tunne küll ennast petetuna. Olen peaaegu sajaprotsendiliselt veendunud, et pangad soovisid ühineda. Kui hakati rääkima tingimustest, siis ei suudetud saavutada kokkulepet.

Võib-olla oleksid nad pidanud enne ühinemisteatega välja tulemist rääkima konkreetsemalt läbi ühinemise tingimused. Pangad peaksid noortest armastajatest erinema selle poolest, et pärast armumist ei kuulutataks kohe välja abiellumist.

Ma arvan aga, et see ei vähenda usaldust börsi vastu. Börsi vastu kadus usaldus möödunud aastal, kui börsiga manipuleerimiti. Väikeinvestorid kõrvetasid siis oma näpud ja nemad praegu börsile tagasi tulla ei taha, aga just väikeinvestorid on need, kes teevad börsi likviidseks.

See ongi praegu meie börsi viga, et börs ei ole likviidne, sest väikeinvestorid on usalduse kaotanud. Börsi vastu usalduse taastamine on väga tähtis ja selleks tuleb tõhustada pankade ning väärtpaberituru järelevalvet.