Rõivatööstus nõuab ravikindlustuse kärpimist

Seda väidavad ettevõtted, kelle töötingimused pole kõige paremad, märkis seaduseelnõu seletuskirjas sotsiaalminister Tiiu Aro. Kuna tegemist on solidaarsuskindlustusega, peaksid kõik olema võrdsed nii maksustamisel kui hüvede tarbimisel, lisas ta. Aro väitel tekitab eelnõu tööandja huvitatuse paremaid töötingimusi luua.

Pakutud 1% on Eesti keskmine, kahjuks on õmblustööstus üks ala, kus see näitaja on suurem, selgitas keskhaigekassa direktor Maris Jesse. Järvamaal on 85 töötajaga õmblusettevõte, mille kogu ravikindlustusmaks on kasutatud töötajate haigusraha ja raviteenuste maksmiseks, aga nende lapsed saavad toetust juba teiste ettevõtete maksu arvel, tõi Jesse näite. Küsimusele, miks õmblusettevõtete haiguskulud teistest suuremad on, ta ei vastanud. «Me ei ole tegelenud selle selgitamisega, aga tõenäoliselt on oma osa töötingimustel,» tunnistas Jesse.

«Praktiliselt kõigil prouadel, kes meil töötavad, on lapsed, kes on ikka haiged,» vastas Madis Võõras. «Me ei saa vastutada töövõtja koduse olukorra ja laste tervise eest,» teatas ta.

Võõrase väitel suurendab valdavalt naistöötajatega rõivatööstusettevõtete haiguspäevade arvu fakt, et sinna arvestatakse ka tegelikult laste haiguse tõttu puudutud päevad. «Tuleb hakata konkreetselt rääkima, mis on haigus- ja mis hooldetoetus,» nõudis Võõras.

«Meil on lahkarvamusi, probleem on olemas,» kommenteeris sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak.

Peame kokku leppima eesmärgi, lisas tööandjate ja tööstuse keskliidu tegevdirektor Henn Pärn. «Kui teeme liiga naistega ettevõtetele, ei hakata noori naisi enam tööle võtma ja nad ei taha enam sünnitada,» tõdes ta.

Ravikindlustusseaduse eelnõu on 19. märtsil arutusel ka ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolsetel läbirääkimistel. Ilma ravikindlustusseaduse muutmiseta ei rakendu ka sotsiaalmaksu seadus, mis on riigikogus teisel lugemisel.