Tallinna Pank endaga pahuksis

Iseloomulikem näide selle kohta ongi Tallinna Pank. Omal ajal, kui TP asjad sujusid, värbas panga asutaja ja nõukogu esimees Guido Sammelselg panga arendamiseks noore ja tugeva tegevjuhtkonna eesotsas Rait Lukasega.

Hakati tööle, kuid hiljem tekkisid vastuolud paljudes pisiasjades. Sammelselg sekkus tegevjuhtkonna tegevusse ja langetas otsuseid nende eest. Panga kaudu aeti omanike eraäri, mis polnud majanduslikult kõige kasulikum, nt laevaäri. Tegevjuhtkonnal ei olnud võimalik tegutseda ja oma ideid ellu viia ning konflikt oli käes.

Sammelseljale sai selgeks, et Lukasega jätkata ei saa. Lukas tegi vastukäigu ja ütles, et kui läheb tema, siis lahkub terve meeskond. Juhtkonna väljavahetamisega kaasnenuks aktsia hinna langus. Ühispank haistis konfliktis võimalust TP odavalt kätte saada.

Ultimaatum sundis Sammelselga oma aktsiad maha müüma ja ta osutus panga valitseja kohalt maha puksituks. Tegevjuhtkond ostis riiulifirma Kreiskander kaudu EstIBi laenuga 12% TP aktsiatest, et saada otsustavat hääleõigust nõukogus ja aktsionäride üldkoosolekul ning alustada järgmist aktsiooni -- süüa välja uus nõukogu esimees Targo Raus.

Raus jätkas samal ajal suhtlemist Ühispangaga. Lukase team oli seotud EstIBiga mille tegevjuhtkond omal ajal samasugusel ultimatiivsel teel panga omandas.

Väidetavasti ei teadnud kumbki pool, mis järgus teise poole läbirääkimised on. Võimalik, et tegevjuhte ajas taga hirm, et enne käiakse välja Ühispangaga ühinemine. Otsustati reageerida kiiresti ja sööta ette Investeerimispanga variant. Mõlemale kemplejale on rahategemisest olulisemaks saanud soov mitte kaotajaks jääda.

Toimetus leiab, et kemplemine ja üksteise seljataga tegutsemine kahjustab panka ennast. Kui TP soovib areneda ja edasi minna, tuleb tegevjuhtkonna ja omanike vaheline lahkheli kiiresti lahendada.

Äripäeva andmetel võttis panga nõukogu eile vastu Ühispanga ühinemispakkumuse. Tegevjuhtkond peab nüüd asuma seda ülesannet täitma.