Plastpudelite töötlemine tekitab peavalu

Tehnoplasti-laadsele ettevõttele, kus valmistatakse üle miljoni pudeli kuus, on kindlam ja ka odavam osta tooret välismaalt kui üritada seda kohapealt hankida.

Plastmassist pakendite taaskasutusele võtmisel on põhiprobleemiks nende puhtus -- kunagi ei või teada, millist vedelikku on pudelis hoitud või milliste ainetega see on kokku puutunud.

Pudelite mehaaniline töötlemine ja nende graanuliteks jahvatamine ei hävita võimalikke jääkaineid, millest vabanemiseks on vaja keemilist töötlust. Seda enam, et toiduainete säilitamiseks mõeldud pudelite ja purkide valmistamisel kasutatavale plastmassile kehtivad erinõuded.

Robert Jaani tunnistab, et Ösel Foodsil pole mingit soovi ise oma pudelite tagasiostmisega tegelda. Praegune seis on pigem pealesunnitud variant, nendib Jaani, viidates pudelite kokkuostuga tegelevate ettevõtete nõrkusele.

Aasta tagasi pudelite kokkuostmiseks koostööpartnerit otsides soovis mitu pakkujat saada Ösel Foodsi käest iga liitrise pudeli pealt tasu 50 sendist kuni 1 kroonini, kusjuures pakendiaktsiis sama pudeli pealt on 3 krooni.

Ösel Foods pidas pidas pakkumusi ilmselgelt ülepaisutatuks. Hind, mille peale on Ösel valmis pakendiaktsiisist vabanemise nimel minema, ulatub Jaani sõnul 20--25 sendini. See oli ka üks põhjusi, miks ettevõte otsustas vähemasti esiotsa ise oma pudelite ostuga tegeleda, ehkki samas sõlmiti ka leping ühe pudelite kokkuostufirmaga. Keegi ei suutnud meile anda piisavat garantiid, tõdeb Jaani.

Praegu kehtiva alkoholi pakendiaktsiisi alla läheb Ösel Foodsi toodangust 3 miljoni pudeli ringis. Teist sama palju lisandub 1. detsembrist alates, kui tuleb hakata maksma karastusjookide pakendiaktsiisi. Ösel Foodsi turuosa Eestis hindab Robert Jaani 8 protsendile.

Märksa suurema probleemi ees seisab AS Eesti Coca-Cola Joogid, kelle turuosa Eesti karastusjookide turul on 75--80 protsenti.