- OMX Baltic0,32%300,97
- OMX Riga0,26%895,3
- OMX Tallinn0,23%2 073,4
- OMX Vilnius0,61%1 209,83
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,36%8 791,39
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,32%300,97
- OMX Riga0,26%895,3
- OMX Tallinn0,23%2 073,4
- OMX Vilnius0,61%1 209,83
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,36%8 791,39
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes siis ikkagi juhib Hansapanka?
Kerge muigega oleksin vaadanud aas-ta tagasi inimest, kes kinnitanuks, et Hansapank on aasta pärast Eesti kolmas pank. Hansapankurite viimaseid sõnavõtte tsiteerides muidugi ikka ainult varade mahult ja sedagi emafirma ehk panga puhul.
Tundub, et pangakontsernide edetabelis liidrisärki kandev Hansapank peab hiljemalt sügisel selga tõmbama keskpärase Eesti suure panga, kuid mitte enam liiderpanga särgi. Liidripositsiooni kaotamine ei seisne ainult bilansimahus teistele allajäämises, panganduse vanemale vennale on «noored» mitmeski mõttes järgi või ka üle pea kasvanud.
Eelmisel nädalal langetas Hansapank laenude baasintressi. Teised suurpangad tegid seda juba mõni nädal tagasi. Meenutaksin eelmist aastat -- kui Hansapank ikka langetas intressi, siis teised ägisesid ja vandusid tulist kurja, hiljemalt nädala pärast olid nemadki sunnitud intressi alandama. Kas viimane pankade intressilangus oli reklaamitrikk (nagu algul väitis Hansapank) või mitte, selge on see, et Hansapank käib intresside muutmises teiste jälgedes.
Efektiivsus, konservatiivsus ja konsolideeritud bilanss on Hansapanga peamised õigustused oma tegevuse(tuse)le. Tõsi, praegu veel on Hansapank Eesti efektiivseim ja kontsernina suurim pank. Kuid võrrelgem, kuidas on kolm suurt eelmisel aastal suurendanud oma tulusid töötaja kohta. Hansapank -- 100 000 krooni inimese kohta, Hoiupank -- 200 000 ning Ühispank -- 250 000 krooni. Tulude absoluutväärtuses inimese kohta on Hansapank veel esikohal, kuid selliste kasvutempode jätkudes on juba uue sajandi alguses teised pangad pisut lekkivast lipulaevast lisaks suurusele ka efektiivsuselt mööda sõitnud.
Hansapank peab tõenäoliselt suu puhtaks pühkima ka Eestis viimaste aegade suurimast müügis olnud maiuspalast -- pärast börsikrahhi oluliselt odavnenud Tallinna Pank on minemas Ühispangale. Hansapanga juhtide tiraadid, nagu oleks Tallinna Panka veel võimalik Ühispanga rüpest päästa, on rohkem iseenda rahustamiseks mõeldud.
Hansapangas töötavad ühed Eesti parimad spetsialistid. Pank on varustatud tippklassi kuuluva infotehnoloogiaga ning ka kliendibaas on korralik. Kuid millegipärast ei ole Hansapank suutnud pärast 1996. aasta Läti invasiooni turu laiendamisega hakkama saada. Vastupidi, pank on turgu kaotanud.
Hansapanga konkurentpankade edu üks alustalasid on motiveeritud ning arenguvisiooni kujundava liidri olemasolu -- Ühispangas juhatuse esimees Ain Hanschmidt ning Hoiupangas (oli) Olari Taal. Kuid kelle strateegiad-ideed veavad Hansapanka? Kas hilinenud otsuse teha Tallinna Pangale pakkumine tegi Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Rain Lõhmus, keegi neljas või kõik koos? Kes vastutab selle eest, et pank jääb tõenäoliselt ilma ligi nelja miljardi kroonisest Tallinna Pangast? Või et Hansapanga turuosa ka edaspidi võib väheneda?
Võib-olla ongi Hansapanga unne suikumine põhjustatud sellest, et panga juhtkond on kapseldunud ning ametis rohkem iseendaga kui panga arenguvõimaluste otsimisega. Kuid pangaturg ei ole veel jagatud ja võib-olla on aeg küps reformideks Hansapanga juhtkonnas.
Raimo Ülavere on Äripäeva uudistetoimetaja.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele