Taani suurstreik lõppemas

07. mai 1998, 00:00

Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen teatas eile, et valitsus esitab parlamendile seaduseelnõu erasektori töötajate streigi lõpetamiseks. Seaduse jõu saab see ööl vastu reedet.

Taani suurkonflikt näitab ilmekalt, kui kergesti haavatavaks on muutunud majandus ning kui vähe riigipiirid tänapäeval tähendavad.

Ekspertide hinnangul kaotas Taani ekspordisektor streigi läbi 600 miljonit Taani krooni ehk 1,25 miljardit Eesti krooni päevas. Toodangut jäi andmata umbes miljardi Taani krooni eest (2 mld Eesti krooni).

Samas ei puudutanud streik üksi Taanit, arvestatavat kahju tuli kanda ka naaberriikide ettevõtjatel ning töölistel.

Kui Metallic AS Taanis Jyllandis enam Rootsile detaile ei tarninud, jäi Saabi mootorite tootmine Södertäljes seisma. Mootorite tootmise seiskumine Rootsis häiris omakorda Soomes Uusikaupunkis asuva Valmet Automotive'i tööd, kus komplekteeritakse Saabi kabriolettmudelit. Kontserni päevakahju ulatus miljonitesse kroonidesse.

Tootmise kontsentreerudes on Rootsi autööstuse tarnijateks jäänud vaid väike arv suurfirmasid, mis toovad kauba kohale hetkeks, mil seda vaja läheb. Mingeid kulukaid suuri ladusid tänapäeval enam ei ole. Seetõttu mõjub konflikt kiiresti ja valusalt ning streikijad ei sea ohtu ainult enda töökohti ja oma riigi firmasid.

«Tootmine on seiskunud. Kaotame turuosa kogu maailmas ja seda tagasi võita on väga raske,» ütles keemiatööstuse seadmeid valmistava Rootsi firma Alfa Laval Taani haru tegevdirektor John V. Petersen.

Taani töötüli arengut on pingsalt jälginud naaberriigid, kes on Taani tööturu ja palgapoliitika mudelit enesele eeskujuks seadnud.

Taani palgapoliitika aluseks on 1987. aastal sõlmitud kokkulepe, millega palgatõus on viimased kümme aastat püsinud 4 protsendi piires ning reaalpalgad kasvanud vaid 2 protsenti. Taani on üks neid väheseid Euroopa riike, kus tööpuudus viimastel aastatel on vähenenud.

Tänavu otsustasid aga Taani töövõtjad, mitte nende organisatsioonid, käega lüüa kokkuleppe algusparagrahvile, kus sätestatakse, et igasugune palgatõus peab arvestama tööstuse konkurentsivõimega. Töölised tahtsid riigi viimaste aastate majandusedust suuremat osa.

Pikale veninud streik tõi välja Taani mustermudeli pahupoole. Näiteks pidanuks kokkulepete läbihääletamine ametiühingute lihtliikmete poolt konfliktiohtu vähendama. Taanis aga see just streigini viiski, ametiühingute liidrid olid palgakokkuleppe heaks kiitnud.

Tähelepanuväärne on seegi, et 565 000 hääleõiguslikust liikmest tuli hääletama vaid 265 000 ning neist 55 protsenti hääletas palgakokkuleppe vastu. Seega piisas suurstreigi vallandumiseks vaid 25 protsendist vihasest ametiühinguliikmest. DI-REUTERS-ÄP

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing