Aasia kriisi kütkeis
Maailma finantsturgudel süveneb veendumus, et Aasia riigid ei suuda oma probleemidele veel niipea lahendust leida. Pessimismi süvendab majanduslanguse poliitiliste ja sotsiaalsete tagajärgede avaldumine, mis on põhjustanud mitmetes riikides rahvarahutusi ning viinud Indoneesia kodusõja künnisele.
Aasia aktsiaturud langevad ning valuutad on surve all. «Uue finantskriisi puhkemine ei ole välistatud,» ütles Salomon Smith Barney analüütik Ma Guonan ajalehele Financial Times.
Washingtonis asuv rahvusvaheline finantsinstituut (IIF) ennustab Indoneesiale tänavuseks 12,5% toodangumahu vähenemist, Lõuna-Koreale 5% ning Taile 7% majanduslangust. Majanduslangusega kaasneb tööpuuduse järsk kasv.
Piirkonna kaks suuremat probleemi on laenukapitali nappus ning halb ekspordi seis, mida pole elavdanud ka valuutade devalveerimine.
«Kriisi raskuskese on panganduses,» ütles IIFi analüütik Greg Fager. «Pankadel tuleb väga lühikese ajaga kohaneda rahvusvaheliste standarditega, raha suunatakse pangakapitali suurendamiseks ning reservide moodustamiseks,» jätkas ta. Tagajärjeks on kapitalipuudus, mis omakorda pärsib mitmete Aasia ekspordifirmade tegevust.
Teine oluline tegur on Jaapani majanduse nõrkus. Peale selle, et tegemist on Kagu-Aasia suurima majandusega, on Jaapan ka piirkonna peamine välisinvestor ning suurim laenuandja.
Kui Jaapani valitsuse abinõud majanduse stimuleerimiseks tulemusi annaks, leevendaks see survet ka teistele Aasia riikidele. Kuid statistika näitab, et eratarbimus kahanes veebruaris veel 4% võrra ning tööpuudus on rekordiliselt kõrge.
Kui Jaapanil majandusraskustest üle saada ei õnnestu ning jeen kukuks, tähendaks see mitme Aasia riigi ekspordivõime olulist langust. Nii Lõuna-Korea terase- ja autotööstus kui Taiwani elektroonikaettevõtted konkureerivad otseselt Jaapani firmade toodanguga.
Jaapani probleemidele lisanduvad kartused, et Hiina majanduskasvu aeglustumine ja renmnibi devalveerimine võib finantsturgudel uue tormi vallandada.
Hiina valitsus on tänavuseks ennustanud 8% majanduskasvu, kuid vähesed usuvad selle eesmärgi saavutamisse. 40% Hiina ekspordist läheb teistesse Aasia riikidesse ning piirkonna arvele langeb 60 protsenti otseinvesteeringuid.
Samal ajal on märgata ka kodumaise majanduse stagneerumist. Aprilli lõpus avaldatud riigiettevõtete kahe esimese kuu kasuminäitajad langesid läinud aastaga võrreldes 80%. Tööpuudus ulatub 8 protsendile, ametliku statistika järgi jääb linnades tänavu töötuks veel vähemalt 3,5 miljonit inimest.
Esimese kvartali majanduskasv oli 7%, mis on viimase kuue aasta madalaim ning ohtlikult lähedal 5% miinimumpiirile, mis on vajalik sotsiaalsete rahutuste ärahoidmiseks. FT-DI