Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühisturu reeglid jõustuvad ebaühtlaselt
Soomes on Euroopa Liidu 1368 ühisturu reeglist siseriiklikult rakendamata veel 1,2%, Rootsil jääb puudu 2% ning Taanil 2,2 protsenti. Ka Norra, mis küll Euroopa Liitu ei kuulu, on oma seadused suures osas ELi reeglitega vastavusse viinud, rakendamata on vaid neli ühisturu reeglit.
Euroopa komisjoni statistikast selgub, et võrreldes 1997. a juuniga on «rakendamise defitsiit» langenud 35 protsendilt 18,2 protsendile. See tähendab, et 249 akti on 15 liikmesriigis veel jõustamata.
Mõned riigid on olnud kiiremad, lisaks Skandinaavia riikidele on nende hulgas Austria, Saksamaa ja Kreeka. Viimaste hulgas on Belgia, Itaalia, Portugal ja Luksemburg.
Lisaks viivitustele on liikmesriikides sagenenud tehniliste tingimuste ja standardite kehtestamine, mis takistab kaupade ja teenuste vaba liikumist.
ELi ühisturuvoliniku Mario Monti sõnul on «komisjon valvel protektsionistlike tendentside vastu, mis võivad tekkida koos konkurentsi kasvuga ühises eurotsoonis».
Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid seadusandluse ümberkohandamisega valmis olema 1999. a 1. jaanuariks, mil tuleb käibele ka Euroopa ühisvaluuta.
Arvudes kõneleb Euroopa Liidu majandusliku integratsiooni süvenemisest blokisiseste kaubavoogude 30% kasv 1985. aastast alates. Ajavahemikul 1986--1996 on kolmekordistunud firmade ühinemised ja liitumised.
Jätkunud on hinnatasemete ühtlustumine, ehkki Põhjala riikides on elu endiselt kallim kui lõunapoolsetes Euroopa Liidu riikides. REUTERS-DI-ÄP