Mulle tundub küll, et isegi ettevõtjale on see kasulik. Siis ei käi töötajad talle kurtmas, et ma olen raskes olukorras, sest mind tõstetakse suure võla tõttu korterist välja. Kui inimesel on säästud olemas, siis ta suudab ise oma rahalised raskused ületada. Säästmine võib tähendada ka seda, et toodangut ostetakse vähe. Meid see aga ei puuduta, sest toodame spetsiifilist kaupa (kuuldeaparaadid).

Pankadele on see muidugi kasulik ja vajalik, kui inimesed säästavad. Aga see on ka ettevõtjale kasulik, kui tema töötajad on materiaalselt kindlustatud.

Seda, et Eestit võib tabada majanduskriis, ma väga ei usu. Kui ma neid artikleid ei loeks, siis ma üldse sellele ei mõtleks.

Säästlik elamine on kõigile kasulik. Töös-tuse seisukohalt tähendab säästmine seda, et vaba raha investeeritakse tootmisse, oskusteabesse, konkurentsivõimesse. Ma möödunud aastal kuskilt lugesin, et üle 30% liisingusummadest on kasutatud sõiduautode ostmiseks. Sõiduauto on selline asi, mis väga kiiresti raha tagasi ei teeni. Sellistest kulutustest tuleks võib-olla rohkem hoiduda.

Kui vaadata inflatsiooni, siis protsent, mis pangad vaba raha hoiustamise eest maksavad, ei ahvatle säästma. Börs on ebastabiilne ja aktsiatesse ei taheta vaba raha paigutada.

Enda ettevõtte tegevuse põhjal võib öelda, et mingit majanduskriisi ohtu ma ei näe. Mulle tundub, et Eesti tööstus läheb päris nobedasti ülesmäge. Samas on aga pangandusest tulnud ohtlikke signaale ja kui pangandus satub tõsisesse kriisi, siis mõjub see kogu majandusele.

Ma ei ole päris ühest seisukohta selles küsimuses kujundanud. Loomulikult meeldib ettevõtjale, kui ostetakse palju. Kui aga rääkida riigi seisukohast, siis võib-olla tõesti ei ole õige, kui kõik asjad ostetakse ära ühekorraga. Osa räägib, et Eesti majandus on üle kuumenenud, teised jälle, et lõpuks ometi on asi käima läinud, tekivad uued töökohad ja inimesed saavad rohkem tööd.

Praegune pankade jama näitab, et säästude pangas hoidmine on ka vale. Panka ka ei saa enam raha panna, sealt kaob see ka ära.

Olen täielikult päri Indrek Neiveltiga. Kui firma ei tegeleks säästmisega, siis ei oleks tal võimalik ka investeerida ja see tähendab, et ta ei suuda püsida konkurentsis.

Kui vaadata, mis Eestis toimub, vaadata Tallinna tänavapilti ja neid kalleid autosid, siis tekib küll hirm, et kust kohast see raha kõik tuleb. Laenu peale on muidugi ahvatlev osta luksusasju, aga võlg on võõra oma. Kulutamisega on natukene liiale mindud ja tuleks rohkem agiteerida inimesi säästma.